Üheksa päeva augustis.

Pikk postitus!

 

Soojad augustipäevad, palju jalutamist ning uudistamist, vähe kehva leviga internetti = pisike puhkus ehk 9-päevane kvaliteetaeg.

 

Sel suvel ei saa küll keegi öelda, et päikest ja soojust on vähe olnud. Veel nüüdki, augusti lõpus on olnud nõnda suvine, et väikene hooletus maksis mulle end kätte kerge päikesepõletusega. Kuna enne päikese kätte minekut ei olnud meeles kreemitada, siis ... pidin hoolega salvima end peale suvesoojuse nautimist.

 

Kodust startimise ajal oli mõnus, vahelduvalt päikeseline ja pilvealune ilm.

Esimene pilt sai tehtud Imaveres. Tavaliselt ju ikka kiirustame punktist A punkti B ja siis ei ole aega pildistamisele mõeldagi. Nüüd oli aega rohkem ja sihiks meie naaberriigid Läti ja Leedu. 

Kõik, kes sisemaalt Viljandi kaudu Ruhja suunas sõidavad, on näinud suurt ja ilusat seent. See on justkui ikooniline teetähis - alati oodatud ja äratundmisrõõmu tekitav.

Ruhja. Kesklinnas avar väljak huvitavate skulptuuridega ja ... no loomulikult ei saanud ma jätta ostmata sealsete pagarite maitsvaid tooteid.

Bauskas külastasime mootorsõidukite muuseumi. Palju nostalgiat ja äratundmisrõõmu ning palju ka üllatusi nö "enne-meie-aegsete" ja "mitte-tuttavate" masinate näol.

 

Reis jätkus ja õhtuks saabusime Šiauljaisse. Hotell "Šiauljai" asub kohe linna keskel asuva jalakäijate tänava ääres ja kõndides sel tänaval tabasin end mõttelt: leedukatel tundub olevat märksa rohkem maad, kui meil siin põhjapoolses riigis. Ausalt, olen vaimustatud sellest, kuidas ollakse osatud hoida ja hinnata väljakute avarust ning ka nt tänavate laiust! On osatud hoida olemasolevat ning kommerts (ja ehk ka kasuahnus) ei ole lainetena pea kohal laineid kokku löönud ning sundinud iga vaba ruutmeetrikest täis ehitama büroosid ega äripindu. Muidugi on Leedus ka suuri poekette ja restorane, aga pisikesed poekesed ja tavalised- ning ka tänavakohvikud on toredad. Ja keegi ei vaata viltu, kui ostad vaid tassi kohvi ja naudid lihtsalt olemist.

 

Pildil on hotelliesise väljaku purskkaevud vaadatuna maapinnalt ja 11. korruse aknast, mõned vaated jalakäijate tänavalt ja öisest linnast.

 

 

Selles linnas asuvad peale väga-väga paljude skultuuride, muuseumide, kohvikute jms ka Jalgrattamuuseum ja Kassimuuseum. Peale nö elutute eksponaatide on Kassimuuseumil ka elav eksponaat... või tegelikult vist rohkem valvur ja muuseumieksponaatide heaolu eest hoolitseja.

Siinkohal tabas mind järjekordne üllatus - see imeilus vesihall kass astus ruumi ja suundus otsejoones minu juurde. Hõõrus end minu jala vastu, nurus silitust ja heitis mulle lausa jalgadele, et temaga tegeleksin. Juba pikemat aega on see minu jaoks hämmastust tekitav, et kassid mulle nö "ligi tikuvad". Ma olen allergik ja vahel ma mõtlen, et kuna paljusid allergiaid ravitakse allergeeni väikeste doosidega, siis ehk on kassid oma tarkuses otsustanud mind ka ravida.

 

 

Edasi reisisime Kaunasesse ja peatusime Kaunase hotellis. Ilus linn. Väga palju vaatamisväärsusi, muuseume jms , millest meie jõudsime näha-külastada vaid väga väikest osa.

Ka Kaunases on lai ja ka üsna pikk jalakäijate tänav, mis lõppedes jätkub järgmise jalakäijate tänavaga .... lõppedes raekoja platsil. Taevake, sellel tänaval võib veeta tunde ja päevi ja ikka mitte kõike näha või märgata.

Kaunase on ka loomaaed. Selle juurde sõitmisel peab aga olema ettevaatlik, sest asfaldis on üüratult suured löökaugud. Siin pildil on esindatud minu lemmik - hüljes.

 

 

Tänavu oli lühikest aega huvilistel võimalik nautida atraktsiooni "Õhtusöök taevas".

 

 

Kaunases jätkub kõrgemaid kohti ja vaateplatvorme piisavalt, et linna ka kõrgustest imetleda.

 

Ja muidugi on külastamist väärt Kuradimuuseum. Ka funikulööriga e mägiraudteega mäkketõusu nautimine ja Baltikumi kõrgeima basiilika katuselt vaadete nautimine on elamus.

Jajah, ja leedu rahvusroad lõhnavad hästi, maitsevad hästi, aga .... toiduportsud on suured. Järgmistel kordadel olime pisut targemad ja palusime ühe portsjoni ja tühja lisataldriku. Sellega oldi lahkelt nõus ja isegi mineraalvee tellimisel pakuti võimalust tellida üks pudel ja kaks klaasi.

 

Turisti aeg on teadagi lühike, aga kuidagi ei saanud jätta külastamata Mega keskust. Ohtralt poekesi, aga .... huviobjektiks oli hoopis akvaarium - 11 meetrit kõrge, 10 meetrit pikk ja 4 meetrit lai. Imeline, milline rahustav toime on vee-elu jälgimisel!

 

 

Vabaõhumuuseumis on vaatamist palju ja ainukeseks miinuseks (minu silmis) on asjaolu, et liikumisprobleemiga inimesele on teekond eksponaatide juurde veidi raske. Nö küla keskus asub mäe tipus ja tõus on üsna järsk. Külakeses on kirik, kool, töökojad, söögikohad, raamatupood, püsiekspositsioonid mineviku elust-olust jpm. Töökodades valmistavad meistrid kohapeal keraamika-, merevaigu- ja puidutooteid ning neid saab ka endale kaasa osta.

 

Lühike poolpäev Klaipedas...

 

 

 

... ja jõudsimegi Neringa poolsaarele. Meie hotell asub Nidas, otse sadama kõrval, kesklinnas.

Alumisel pildil paistab trepikäsipuu - meie peatumispaik asus teisel korrusel ja sinna pääses trepist. Kaunis vaade merele ning düünidele, kerge ja puhas õhk, lahke pererahvas, suvine augustisoojus, palju huviväärsusi (millest enamus asuvad jalutuskäigu kaugusel) .... no mida veel tahta? Ilmselgelt - rohkem aega!

 

Nidast saatsin ka mõned postkaardid teele...

 

 

Düünid-düünid-düünid...

 

... ja päikesekell ...

 

... ja ka supelranda minevatest rajakestest palutakse mitte kõrvale kalduda. See on vajalik, et taimede juurdumist soodustada. Et erosiooni takistada, kaetakse neis kohtades, kus tuul suuremat kahju tegema ulatub, maapind peenemate puudega ning soodustatakse nt kibuvitsa kasvu läbi nende.

 

Juodkrante.

Alumises pildireas on näha tore kalarestoran. Mõnus interjöör ja maitsvad road!

 

Nõidade mägi ja majakas poolsaare kõrgeimas tipus.

 

 

Ja pugeski pisuke nukrus hinge, sest pisike reis hakkas lõppema. Veel vaid mõned huviväärsused ja jalutuskäigud Riias.

Riia teletornist avanevad suurepärased vaated. Kahjuks ei ole minul profikaamerat ja ega ma sellega ka midagi teha ei oskaks, aga silmaga oli sealt tornist näha ka merd ja sellel sõitvaid laevu. Jõe mõlemal harul toimus samuti tihe laevaliiklus. Torni vaateakende ring asub 100 meetri kõrgusel maapinnast.

 

 

Ööbisime hotellis "Laine". Terrassikohvikus, kolmanda korruse kõrgusel, sai vaikses eraldatuses linnakärast nautida maitsvat kohvi.

Ja kauneid parke ning skultuure ja purskkaevusid on Riias ka!

Monterosso - seda kohvikut pildistades meenutasin Astrat ja Itaaliat!

 

 

Jõudiski kätte aeg naasta koju. Tegime vahepeatuse Pärnus, et jalutada pisut Rannapromenaadil. Ehkki ei olnud veel hämar ja tuled ei valgustanud ning purskkaevudki tukkusid nukralt suvemelu meenutades... seisis Elevant vapralt rannal ning teokarbidki külitasid rahulikult rannaliivas.

Pärnu ranna kiituseks võib öelda, et siin on parasjagu tihedalt nii prügikaste kui ka istumispaiku paigutatud.

Ja isegi nüüd, kui september kutsub lapsed kooli ja rannahooaeg on ilmselgelt lõppenuks kuulutatud, oli kena ja rahulik promenaadil patseerida.

 

Reis sai otsa ja kodused hooled/tegemised juba ootavad. Aga kalendrisuvi kestab veel ja ilmad võimaldavad veelgi soojust ja energiat koguda.

Ilusat selle suve viimast kolmandikku! 

 

**************************************