2.10.13

Vanad ja väärikad ning ... natuke süüa ka.

Tänapäeval tuntakse (kunstivõltsijad tundsid tegelikult küll juba väga ammu) mitmeid tehnikaid, kuidas esemetele vanemat ja väärikamat väljanägemist tekitada. Nüüd on kraklee ja need teised moodused, aga .... kui lasta esemetel olla ja rahulikult oma "tööd" teha, siis koguvad nad ise endale väärikat vanust ning mingit kunstlikku vanandamist pole vajagi.
Need soolavakad on 32 ja 33 aastat vanad. Tolleaegsed värvid ei lähegi enam nö "päris puhtaks". Eriti just valge värv. Aga need vakad on väärikalt vananenud ja mulle väga armsad. Nad on ustavalt saatnud mind kõigi nende aastate jooksul ning olnud asjalikeks abimeesteks köögitoimetustel. Kindlasti oleme koos ära kasutanud ikka mitu-mitu puuda soola. 
Maalis inimene, kellega seob meid aastakümnetepikkune sõprus ... minu poja ristiema. Ainueksemplarid ja unikaalsed.
 
 
Ja kuna olen praegu hooles mitmete muude tegevustega, siis söögitegemine on pisut vaeslapse osasse jäänud. Midagi ju teen, aga mitte mingeid erilisi toite, vaid just nii vähese pingutusega, et kõht ei nuriseks.
 




Mõni meist eelistab kartulitoite, mõni teine hoopis makaronitoite, aga juustu armastavad meie peres kõik.
 
**
Ilusat oktoobrit! 
 
 
**************************************

 


 

1 kommentaar: