Veidi vähem, kui kuu aega on jäänud sõbrapäevani.
Ennem tuleb muidugi Tartu rahulepingu aastapäev 2.veebruaril, ( need, kellele oluline, tähistavad 8 veebruaril Hiina kalendri järgi ahviaasta algust) ja 9 veebruaril on vastlapäev.
Mõtisklema ajendas aga see, et just täna jõudis nägemisulatusse reklaam ... a´la hakka fänniks ja võid sõbrapäevaks võita tasside komplekti.
Sõprus on tore tunne!
On jah!
Ja sõbrapäeval, nagu ka
igal teiselgi päeval on kena ka oma sõpradele teada anda, et neid hoitakse oma
südames! Sõpru on mitmesuguseid. On neid, kellega ollakse seotud juba
pikemaajaliselt. On neid, kellega seovad ühised huvid/hobid. On ka niisuguseid,
kellega suheldakse küll harva, ent hoitakse kindlalt südames. Ja on neid,
kellega ollakse nõnda lähedased, et saadakse sageli või koguni iga päev kokku ning mõeldakse teineteise
peale igapäevaselt.
Kurvana või ehk pisut häirituna
tunnen end aga selle tõttu, et sõbrapäeva mõte on veidi vildakaks väänatud.
No miks peaks sõbrapäeval
hõikama sõbrale „Be my love!“ e „Ole minu armastatu (saa selleks)!“? Sõprus ja
armastus ei ole ju ometi ühetähenduslikud! Loomulikult võib olla ka olukord,
kus sõber ja kallim on ühes isikus, kuid kõik sõbrad ilmselt siiski kallimaks
ei kvalifitseeru!
Ma küll hindan oma sõpru ja
pereliikmeid kõrgelt, aga vaid ühele neist võin öelda, et ta on mu armastatu
ehk kallim! Ka laps on ju kallis, ent mitte armastatu selle sõna klassikalises
tähenduses!
kallim ‹-a 2› ‹s›
armastatud inimene (vastassugupool), armastatu, armsam, kallike. Tüdruk läheb kallimaga kohtamisele. Pojal on juba oma kindel kallim. Kas see oli mõni su vana kallim? Prits on endale uue kallima leidnud.
armastatud inimene (vastassugupool), armastatu, armsam, kallike. Tüdruk läheb kallimaga kohtamisele. Pojal on juba oma kindel kallim. Kas see oli mõni su vana kallim? Prits on endale uue kallima leidnud.
On ju ometi palju ilusaid ja häid sõnu, mida oma sõpradele
lausuda: „Jäägem ikka headeks sõpradeks!“, „Oled mulle väga hea sõber!“, „Tänan
Sind sõpruse eest!“, „Aitäh, et oled mulle sõber!“, „Tänan!“, „Aitäh Sulle, hea
sõber!“, „Aitäh, armas sõber!“, „Kallis sõber, tänan Sind!“, „Tänu Sinule tean,
mis on sõprus!“ …..
Miks peaks siis piirama end nende mõne võõrkeelse
fraasiga „Be my love!“, „I love You!“, „Be my Valentin(e)!“
Ja no minu „kiiks“ on muidugi veel ka keele kallal närimine.
Ma ei suuda kuidagi mõista, miks nõnda paljud eelistavad ilusale emakeelele
kõikvõimalikke inglise-, aga ka Prantsuse- ja muudes keeltes kasutatavaid väljendeid. Ausalt, ma
oleksin ilmselt vägagi solvunud, kui mu lähedased mulle sünnipäevahommikul
hõiskaksid „Happy birthday!“ või kingiksid kaardi suvalise muukeelse kirjaga.
Aktsepteeritav on inglise- või mõne muu keele kasutus kaardil sel juhul, kui
saatja on kusagil mujal riigis, kui Eesti!
Loodetavasti on igaühel meist sõber või sõbrad, keda alati
meeles pidada ning sõbrapäeval veel eriti ja ehk pisut erilisemalt.
Toredaid ja vaid häid tundeid tekitavaid kohtumisi sõpradega
ja lihtsalt heade kaasteelistega!
****
Ja nüüd üks meeldiv looke päeva ilusamast poolest ka.
Nägin ilusaid seepe ja hakkasin kohe tahtma. Kärmelt tellimus teele ja ... täna sain kätte. Koos üllatuskingiga! ♥ ♥ ♥
Kui teate, kuidas lõhnab sidrunhein, siis teate nüüd ka, kuidas mu seep lõhnab, aga välja näeb nii:
*******************
Oeh kui isamaaline seep, kust kohast see on sul tellitud ?
VastaKustutajah täpselt minu mõte vihkan köiki neid sisustusfotosi home minu home ja dear ja muud Eesti keel on niivõrd ilus et eestikeelsed väljendid peaksid meile kõlbama mitte papagoi moodi inglisekeelt ahvima, ise ei teagi mis tähendab aga kodus seina peal igal pool inglisekeelsed kirjad .. love mai love ... idiootsus täielik ...
Nägin FBs, et seebi juba leidsid! :)
VastaKustuta