Täpid on tänane teema, aga pohlad tulid mu juurde juba mõni päev tagasi. Just ... tulid ehk lasksid end tuua.
Lugu on sedasi, et mul on sõbranna, kellel on tõsine haigus - Andean silvam arreptisque eligeremus passion intenditur in ruinam (Hihhiii! Ärge nüüd hakake oma ladina keelt oskavaid või meditsiiniharidusega sõpru tüütama, sest see on vaid mu enda välja mõeldud haiguse nimi ja ei pretendeeri isegi mitte sellele, et oleks keeleliselt korrektne 😛 ) Aga päriselt on mu sõbrannal ilmselt ikka tõsine tõbi küll - koriluskirg, mis ägeneb eriti sügiseti!
Minul, kes ma tasapisi oma sügisesest taevasteabmistõvest taastusin, ei antud siiski aega ei ennast haletseda ega naba imetleda. Juba helistas sõbranna Marika ja teatas, et "jooksku mina korraks trepist alla ja võtku `üks asi` temalt vastu, sest Temal on väga-väga kiire kohe edasi liikuda" ...
No nii ma siis saingi kotikese pihku ja soovi "Head marjanautimist!" lisaks.
Ausalt, kõige selle üldise ehmatuse ja üllatuse juures mulle tõesti väga meeldis, et marjad olid küll väga puhtalt korjatud, aga siiski nö puhastamata. Jällegi sain no natukenegi seda mõnusat "metsatunnet"!
Õnneks on praegu ka piisavalt õunu saada ja nõnda siis saingi veidi jällegi sügist hinge lasta.
Aga see täpilugu on hoopis teine lugu:
Täpid on ju ilusad ja lõbusad ... võib küll ka üks tore täpipäev olla!
Mõnusat täpipäeva kõigile ning kõigile korilastele tublit ja ilma tüsistusteta kulgevat haiguse ägenemisperioodi!
**********************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar