7.2.18

Kukeseened keset talve.

Oh-ei, juttu ei tule mingitest kulinaarsetest saavutustest vaid ....
 
Meeldetuletuseks :
 
Juba eelmise aasta juuli lõpus armusin … no nii võib vist öelda küll … taaskord Eesti keele ilusse ja selle keele kauni kasutuse ilusse. Tookord käisime Kurgjal ja nautisime  Kammerteatri suvelavastust  „Midagi on viltu”, mille autoriks Valdur Mikita.

Niisiis ei tekkinud vähimatki kahtlust ega kõhklust ning V.Mikita raamatuke
Kukeseene kuulamise kunst tuli minuga rõõmsalt poest koju kaasa.
 
 
(Siinkohal suur tänu Tiinale vihje eest!)
 
Kuna õues on küll ilus, pean seda siiski vaid nö läbi klaasi imetlema. No ja mis oleks sellistel päevadel, kus füüsilist jaksu veidi napib, veel parem tegevus, kui lugemine?
Ja see lugemisvara on tõesti lugemist väärt!
 

 
****************************************************

2 kommentaari:

  1. ILUS PAKS LUMI ON MEIL KA MAAS OMETIGI NATUKE TALVE TUNNE JA MIS KÕIGA KIFTIM ET SAAB OMETI KASUKA SELGA AJADA MUIDU KOPITAB SEAL KAPIS AASTAID ... NÜÜD OLEN ÕNNELIK ...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ehkki ma ei saa öelda, et armastaksin talve või lund, on see ikkagi ilus ja talvine õhk on mõnus ning värske. Mulle meeldib ka kevadine, suvine, sügisene õhk peale sadu või äikest! Kasukat mul ei olegi ja selleks pole ka vajadust - mul on isegi sooja voodriga jopega liiga palav ... vist olengi imelik :D

      Kustuta