Näh, jah, aeg kaob ja kaob...
Vähe sellest, et see kuu teistest lühem on, on peale haigetsaamist üldse päevad miskipärast lühikesed. Taastumine ja valu taandumine võtab ootamatult palju aega ja väsimus ning unisus kimbutavad.
Vähe sellest, et see kuu teistest lühem on, on peale haigetsaamist üldse päevad miskipärast lühikesed. Taastumine ja valu taandumine võtab ootamatult palju aega ja väsimus ning unisus kimbutavad.
Natuke olen siiski toimetanud ka ja isegi ühel üritusel käinud... aga koju jõudnuna magasin ülejäänud päeva lihtsalt sirgelt maha. Sestap ei julge ega jaksa veel rohkemat ette võtta.
Nagu ikka, esmalt mõned toidupildid ja seejärel mõned ilupildid ka.
*********
********
Kuna piletid olid juba eelnevalt ostetud, siis trotsides valu ja kerget iiveldust otsustasin ikkagi sel üritusel ära käia. Ei, ma ei kahetse sugugi - see oli tore ja uusi mõtteid andev mess. Lahked inimesed, kellel oli aega ja tahtmist tutvustada oma pakutavaid `tooteid`, jagada ka tutvustavaid materjale-brošüüre, mida kodus rahulikult sirvida ja uurida, kinkida meeneid ja niisamagi juttu puhuda.
Muidugi oli väsitav, aga ikkagi meeldiv!
*******
Noh, ja just-just oli vastlapäev.
Küllap oli kellelgi ka pikk liug ja on lootust ka pikkadele linadele... peaasi, et see liug ikka turvaline oleks ja haiget ei teeks, eks-ju!
********
Ja täna on juba Sõbrapäev.
Minu soovid on sel puhul sellised ja igaüks otsustab ise, mis meeldivam on või mis silmadesse sära toob ning... küllap siis just see ongi just temale mõeldud:
**
*******
Ja veel ....... ei saa mitte vaiki olla, sest asi on uhkustamist väärt küll!
*******
Nüüd aga jätkan tubasel režiimil:
************************************************************
tere Elina veebruar läks tõesti niikui niuhti
VastaKustuta