Need on tõesti igavikulised küsimused.
Vastust ma muidugi ei tea.
Vastust ma muidugi ei tea.
Hetketi äratundmised näitavad aga, et mõnda aega on juba elatud...
Kevad astus juba ammugi oma õigustesse ja ehkki talv ei tahtnud kuidagi ära minna, on varsti juba hoopis suvi oma volitusi kätte nõudmas.
Mõned pildid kevadisest loodusest ja meeleoludest:
Natuke olen looduselt ka aiäh-eest armuande vastu võtnud.
Kuna sel aastal on mu ponnistused kõik liiva jooksnud, siis püüan päästa veel neidki väheseid, kes kõige hooletuse kiuste on endal hinge sees hoidnud ja...
Enese toitmist pole ma siiski unustanud (egoist sihuke, ma ütlen).
Noh, natuke on siiski ka teistele jätkunud, aga tegemise rõõm on jäänud ikka minule:
Jajah, aga nüüd pisut sellest ka, kus käinud ja mida näinud.
Nägemata oli veel kolme muuseumi ühisnäitus "Peedist pesumasin" ja see tõotas olla nostalgiliselt armas ja huvitav. Vot selle pärast märkisingi ka postituse sissejuhatuses ära selle aja kadumise ...
...tingimustes
**
Ja tõepoolest, nostalgiat ja äratundmist oli piisavalt palju, et tunda .... olen vana, aga olen elanud ja rõõmu tundnud oma ajast, oma tegudest ja toimetamistest. Me tõesti ei nutnud, et meil mõnda vajalikku asja ei olnud, vaid mõtlesime-leiutasime-tegime ise valmis need asjad ja abivahendid, mis võimaldasid elust suuremat rõõmu ja rahulolu tunda.
Ma ei lisa siia rohkem pilte, sest igal vanemal inimesel on veel võimalus ise neid näitusi oma silmaga kaema ja nostalgiliselt oma noorusaega meenutama minna ning nooremaid kaasa võttes ka neile näidata, mida tähendavad loovus ja innovatsioon!***
Kuna Rakveres toimus järjekordne Ööjooks ja selle marsruut on mugavalt meie kodu vaateulatuses, siis olingi rõdusportlane (vt vrdl tugitoolisportlane).
***
Ja siis veel üks pisike rännak.
Kuna abikaasal oli tarvis tööasjus teha pikem sõit "lõuna-osariikidesse" ja tagasitulekul ka siin "põhjaosariigis" üht-teist korraldada, siis ühitasime vajaliku meeldivaga. Kui Lõunapoolsed tööd tehtud, siis...
Loitsu me siiski kuulama ei jäänud.
Ütlesime "Tere!"
ja vurasime rõõmsalt lossi õuele.
Vastuvõtt oli nii soe, nagu oleks meid (ja just ainult meid) juba ammugi oodatud ..
Ja pakutigi kõike head ja paremat - nii lõõgastusteks, maitseelamusteks kui ka ööuneks.
Interjöör on tõesti lossi vääriline - kõik on väljapeetud ning samas nii mõnusalt hubane. Teenindus on viiepallisüsteemis hinnates hindele 6+ ja kogu see malbe õhustik, lossiaia teed-rajad, haljastus ja-ja-ja.... on imeliselt hingekosutav
Iga hea asi saab aga kord otsa ning jätab südamesse midagi ilusat - mälestuseks või taaskordamise ihaluseks.
***
Eestimaa suvi on kõiksugu kultuuri- ja lõbustusüritustest tiine ning igale poole kohe mitte kuidagi ei jõua. Kui aga midagi toimub n.-ö. "su oma hoovis", ei saa jätta piilumata.
Nüüd siis Suvele vastu.....
******
No ja siis veel seda, et.... kellel aega ja tahtmist, võib vahel taevast pilveloomakesi otsida.
Mina leidsin:
Sa oled ikka uskumatult tubli. Küpsetad ja jõuad veel toredaid paiku külastada. Ossu.
VastaKustuta