Natuke messimuljeid ja kogumiskirg.

Eile hommikul Tallinnas reisisadama parklas. No ei saanud pildile püüdmata jätta:

 

 

Käisime messil .. õigem oleks vist öelda messidel, sest korraga sai tutvuda mitme tegevusalaga.

 

 

 

*

Korrusejuht.

 

Mind huvitasid eelkõige käsitöö ja nn outlet - siin on seda sõna kasutatud riiete, jalanõude, köögitarvikute, kosmeetika jms laada mõistes.

Esmalt aga piilusime metsanduse messi väljapanekut. Metsameeste töövarustuse reklaam oli vägagi pilkupüüdev:

 

 

Edasi siirdusime käsitööd piiluma. Mõned pildid õnnestus ka teha:

 

 

Kas tunned end rebase, jänese või kellegi muuna, mütsiga saad seda tunnet ka teistele näidata.

 

 

 Töötubasid oli mitmeid. Ühes neist õpetati, kuidas teha suhkrumassist koogikaunistusi.

 

Peen traadiväänamine annab imeilusaid tulemusi.

 

 

Üks muhe seltskond.

 

Kohe käsitöö kõrval tutvustati, pakuti maitsta ja müüdi Soome toitu.

 

Vaid üks letike leivavalikust..

 

ja üks letike lihavalikust.

 

 

Siin on näide, millised on elusad shiitake seened. Ökotoidu tutvustuselt.

 

 

Pisut romantikat ka Outlet-messi laadaletist.

 

Kus on kuusk ja kus on mänd .....

 

Üldiselt - ehkki käsitöö osas ootasin või lootsin ehk enamat, oli siiski päris kena päev ning hoolimata õhtusest jalgade väsimusest olen rahul. Taas ühe kogemuse võrra rikkam!

 

****

Ja õhtul sain veel ühe meeldiva üllatuse. Anu teab mu kirge ja nõnda siis saangi jällegi imetleda uusi(vanu) jõulukaarte:

 

***********************************



Meil käisid külalised.

Tunnistan ausalt, et mulle meeldib, kui meil külas käiakse!

Ja ehkki tahaks sellisel puhul midagi erilist ja head valmistada, tuleb välja ikka nagu tavaliselt. Teadsin, et külalistel ei ole kuigi palju aega (ikkagi teatrisse mineku eel) ja seepärast pakkusin kohvi kõrvale vaid juustuküpsiseid, kohupiimamaiust ja külaliste endi kaasatoodud õhulist Britta kooki.

Küll see aeg lipsab käest kiiresti, kui seltskond on väga meeldiv. Õnneks on mul südames lootus, et selliseid kohtumisi tuleb veel! Ehk teistel asjaoludel ja teistel aastaaegadel, aga tuleb .... Vähemalt mina loodan nii, kallid sõbrad!

 

Ja muidugi ei saa ma kohe kuidagi teile, kes te seda postitust vaatate, näitamata jätta fotot, millele on lisaks kirjutatud vaid väike osa mu emotsioonist.

Ms ma arvan, et üheski keeles ei ole piisavalt sõnu ja väljendeid, millega oleks võimalik edasi anda neid tundeid, mis toovad pisarad silma - olgu siis kurbusest või rõõmust. Minul sel korral õnneks rõõmust!

 

 

 

 

PS

(See maius mahub ehk ka Isetegija jõuluroogade projekti)

 

*******************************

 

Mõeldes juba jõululauale.

Isetegija.net-s on käimas projekt: Jõulu- ja nääriaja hõrgud road.

Muidugi võib minu pakutavaid lihtsaid toite pakkuda ka muul ajal, nagu mina olen vahel ka suvel piparkooke ja verivorsti söönud ning külalistelegi pakkunud.

 

 

***

 

***

***********************************************************

Aastaprojekt - november.

November

Novembrikuu märksõnad on:

no naljakas on

no nelinurkne on

no nikerdatud on

no nooruslik on

no nupuline on

 

 

Naljakas…. No ilmselt on tõesti naljakas, kui üks täiskasvanud inimene korjab pudelikorke. Ei-ei, hoopiski mitte nii, nagu margi- või kaardi- või mündikorjajad, et kenasti katalogiseeritult või selgelt mingite kindlate omaduste järgi selekteeritult. Kõik korgid ikka läbisegi kilekotti ja ainuke kriteerium on see, et nad peavad olema metallist ning tavalise nn õllepudeli korgi kujuga. Võivad olla nii õlle-, mineraalvee-, limonaadi-, siirupi vms pudeli korgid.

Ja päris tõsistele käsitöö-tegijatele näib ehk seegi naljakana, et üks susserdaja osaleb käsitööprojektis pudelikorkidest üllitisega.



 

 

No-jah, tegelikult meeldivad mulle korgid veel seepärast, et kui ühtki asjalikku mõtet pähe ei tule, aga käed justkui tahaks midagi teha, siis selliste väikeste, kiirelt valmivate nupukeste nikerdamine  on väga rahustav ja võimaldab mõtteil ringi uidata ning õnne korral mõni ideepojukegi kinni püüda.

 

No ja nendest nikerdatud nupukestest on hiljem tore kokku sättida just vajaliku suuruse ja kujuga kuuma-aluseid. Olgu need siis millise kujuga tahes, kuuma poti või serveerimisnõu all käituvad täiesti korralikult ja funktsionaalselt. Ja loomulikult, kui nupukesi nikerdada näiteks kahe- või mitmevärvilisi, saaks neid lausa mängunuppudena kasutada ja kasvõi kabet või trips-traps-trulli mängida.

No lausa kaks nelinurkset kuuma-alust teile näitamiseks on siin:

 

Hmmm… kuidas aga seletada selle eseme nooruslikkust? Minu jaoks on see tegelikult ka  üsna selge, sest mäletatavasti tegin esimese taolise kuuma-aluse siis, kui olin veel üsna noor, arvata nii 10-12 aastane. Ja praegugi arvan, et no alles esimesi tutvusi heegelnõelaga tehes on niisugune nikerdamine jõukohane ja eduelamust loov kogemus – seega võib noorusliku õhinaga heegeldamist õppida tahtvale inimesele küll soovitada esimeseks nobedaks nikerdamiseks!

******

No ja möödunud päevadest on mul edasi anda ka paar mõnusat emotsiooni.

 

 

 

 

 

**********************************

 

Kaks kaardikest ja "õng".

Käisime sünnipäeval ... kahel kallil hõimlasel ... ja sel puhul tegin kaks pisikest rahataskukesega kaardikest:

 

 

Ja ehkki minu arvates on see "kala ja õnge" teema selgelt üleekspluateeritud, siis juhtus sel korral ikkagi nii, et olles ise laisavõitu ja kokkusaamisi enamasti hoopis lobisemiseks ja pisihõimlasega tegelemiseks kasutades .... viisin kingituseks raamatu:

 

 

Lisaks olid veel natuke maiust, üks söödav lill ja üks närtsimatu lill, aga neist mul pilte polegi.

 

*****************************

Oscar ja Roosamamma:

... : kirjad jumalale

 

See lugu, mida jutustatakse kümneaastase poisi silmade ja mõtete kaudu ...

See lugu, mis kõneleb elu ajalikkusest ja surmaga leppimisest ...

 

Üllar Saaremäe ja Ines Aru võrratu näitlejatöö ...

 

Seda etendust ei ole võimalik kirjeldada. Seda peab ise nägema! Seda peab ise kuulama- tunnetama ...

 

************************************

Soktoober 2014

 

Oktoober kannab Isetegija.net foorumis traditsiooniliselt  nime Soktoober.

Ja on üsna loomulik, et kui algab oktoober, hakkavad ka sõrmed sügelema ja vardad kipuvad pihku pugema.

Õnneks leidub ikka veel jalgu, mis tahavad enda soojendajaks või ka lihtsalt ilustamiseks sokke. Seega tegin minagi mõned sokid-papud.

 

1.

2.

3.

 

**********************************



Veel üks kena laupäev.

Juba eelmises postituses märkisin ära, et Tallinkil oli 25. sünnipäev ja käisime laeva uudistamas. Ja kuna tehti ka pakkumine veidi soodsamalt reisida ning lõõgastuda, siis ... võtsime pakkumise vastu ja nö kinkisime endile peagi saabuva tähtpäeva puhul väikese muretu kruiisi.

Päris nõnda me ei plaaninud, et läheme, kuhu jalad viivad, aga suuri plaane ei teinud ka. Märksõnaks jäi "Skansen".

Ehkki suurem nö suvitajate tulv on ilmselt juba möödas, ei saa siiski öelda, et külastajaid vähe oleks olnud. Seal on igal aastaajal ja iga ilmaga midagi teha, midagi imetleda ja võimalused lõõgastumiseks. Ilmajaam lubas küll pilvealust jahedat ilma mõne üksiku päikesekiirega, kuid õnneks läks teisiti. Terve päev oli päikeseline ja soe. Pidigi ju olema, sest Skansenil oli 123. sünnipäev:

Oli väga meeldiv lihtsalt rahulikult kõndida ja imetleda asjade ning looduse ilu, vaadelda loomade tegemisi.

Rahulikult külatanumal kõndides võib kohtuda oravatega ja pidada vaikset mõttevahetust hüljestega,

 

kuulata ära nii ahvikeste jutustamise kui ka jälgida suurte loomade toimetamisi:

 

 

Paljud muudki loomad olid vilkalt tegevuses ... või ka lõunauinakuid tegemas - ikka nõnda, kuis endile mugavam ja parem tundus.

 

 

Ja keegi oli paar madu ka päikesepaistele "kuivama" riputanud:

 

 

 

Suured ja uhked õitsemised olid küll selleks aastaks juba möödas, aga roosiaias ja ürdiaias oli imetlemist veel küllaga. Siia näitamiseks sätin vaid ühe kaunitari:

 

 

Nojah-nojah, ja ühest lemmikust (õigemini küll lemmikute perest) ei saa me kunagi üle ega ümber. Tõenäoliselt veedame me alati, ükskõik millises loomaaias, just ilveste juures kõige rohkem aega.

 

 

Oli mõnus ja meeldiv laupäev.

 

*****************************************



 

 

 

Leenane´i kaunitar.

 

Martin McDonagh

Leenane'i kaunitar

Scéal Éireannach

Tõlkija Erkki Sivonen Lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaremäe
Kunstnik Mae Kivilo

 

Osades Ines Aru, Ülle Lichtfeldt, Mait Joorits ja Velvo Väli
Iirimaal öeldakse, et kui astelhernes enam ei õitse, on suudlemise aeg möödas. Visa hingega astelhernes õitseb aga varakevadest hilissügiseni. Mägises ja karmis Iiri külakeses elav Maureen on neljakümne aasta jooksul suudelnud vaid kahte meest. Tema ema Magi arvates on sedagi liiga palju. Maureen`i ja tema seniilsust teeskleva ema suhted pannakse proovile, kui nende ellu sekkub tütrele armastuselootust pakkuv mees.

 

Rohkelt mõtlemisainet pakkuv lugu ja suurepärane etendus!

Soovitan seda vaadata küll kõigil inimestel, eriti aga neil, kes on otsustanud õppida sotsiaaltööd või omandada inimsuhete ning psühholoogiaga seonduvat elukutset.

 

*****************************

25. sünnipäev.

Tallinkil oli sünnipäev ja meid kutsuti laevale "Romantika" patseerima. Käisimegi, sest ega´s iga päev ei juhtu, et piletita laeva lastakse.

 

 

 

 

******************************

Aastaprojekt - oktoober.

Isetegijate aastaprojekti oktoobrikuu käsulauad:

 

Oktoobrikuus teed:

ootamatult suure

ooperisse sobiva

ohtlikult karvase

omamaisest materjalist

ostetamatu eseme.

 



 

Oligi täiesti tõsine plaan heegeldada üks väikene kraekene pisikese piiga täiesti kraetule pluusikesele. Valisin mustri välja ja asusin hoogsalt heegelnõela liigutama. Hoog aga paisus liiga kiireks ja enne, kui arugi sain oli heegeltöö ka paisunud ootamatult suureks. Ei raatsinud hakata harutama ja nõnda valmiski päris täiskasvanud inimese kaela ümber ulatuv krae. Kuna see sai selline veidi edev ja sädelev, siis arvan, et küllap sobib ka ooperiteatrisse minna ja mõne ooperitegelase kostüümi külge ehk samuti – seega võib vist öelda küll, et ooperisse sobiv ese! Ja ostetamatu on see ese ka kindlasti, kuna ma seda ei müü. Võib-olla saab see mõnele heale kaasteelisele pluusi- või kleidikraeks, aga võib ka olla, et jääb enesele kandmiseks.

 

Nojah, ega´s üks kaelusekaunistaja ei saa ometi olla lihtsalt ilus! See peab olema ikka väga ilus ja seepärast arvaski üks ohtlikult karvase väljanägemisega tegelane, et temal sobib küll end kraekaunistuseks sättida. On ta ka omamaisest materjalist, seda on üsna raske öelda, sest pisikesel karvalõnga kerakesel puudusid rekvisiidid, kuid hinge poolest on see õnnetoov ristiämblik ikka kodumaine küll!

 

 

Otsustasin, et teen ikka selle teise kraekese ka ….… Ja tegingi.  See sai tõesti pisem. Et suurusega mitte eksida, on sellel krael nö pingutus- ja seosenöör. Sellega saab hõlpsasti kraekese just parajasse suurusesse reguleerida.

 

 

************************************

Ja nüüd saan preemiaks suunata oma mõtted soktoobrile ☺

 

*******************