Ükspäev meile tuli mõte minna rändama …
…. ja sedasi siis suundusimegi väikesele Hiiumaa-rännakule.
Hommik oli kaunis.
Aga eelnevalt oli ikka ju vaja ka veidi nö eeltööd teha ja sealhulgas ka endile selgeks teha kes on kes sel kaunil saarel.
Kena ja rõõmsat hommikut nautides lipsasime korraks mu õetütre juurestki läbi ja seejärel jõudsime joonelt Rohuküla sadamasse.
*******
Saarel oli esimeseks huviobjektiks Soonlepa mõis ja Tõnis Kasemägi ehitatud nn kuppelmaja.
Kõigi kaasaegsete mugavustega, ent samas isemajandav ehitis on sisse seatud
kadakate vahele vanale karjateele. Ratsionaalne ruumikasutus, päikeseenergia
rakendamine igapäevaelus ning maksimaalselt avar vaade loovad sellest ideaalse
elukeskkonna.
Tegelikult on selle kuppel- või keramaja omanikud küll äärmiselt lahked ja toredad inimesed, aga … see on siiski nende kodu ja viisakas on külastuse võimalik aeg eelnevalt kokku leppida!
*******
Esimese reisipäeva sisse mahtus veel nii mõndagi ilusat ja põnevat.
Kõrgessaare orhideede õppepeenar
Õppepeenral
avaneb suurepärane võimalus lühikese ajaga ja teejuhita tutvuda kodumaiste
orhideedega. Õppepeenral kasvab looduslikult 10 käpaliste liiki. Kõige
rohkem on lootust õitsvaid orhideeliike näha jaanipäeva paiku, kuid nii juulis
kui ka augustis õitsevad mõned liigid.
Kõik punased, kollased, lillelised jms Kärdla kruusid on mu südame endale võitnud.
Sel korral pakkus mu kallis grupiõde meile kodumajutust ja nautisime võimalust istuda kenas koduaias ning maitsta puhast arteesiavett.
Kärdla arteesiakaevud
Meteoriit läbis vähem kui 0,1 sekundiga kuni 100 m paksuse veekihi ja 140 m
paksuse settekivimite lasundid ning plahvatas jõuga, mis on võrdne umbes 25 000
Hiroshimale heidetud aatompommi plahvatusega. Kraatri läbimõõt on 4 km, mis on
üks tähelepanuväärsemaid maailmas. Kraatri ringvalli on hästi märgata Palukülas
ja Tubalas. Palukülla on ehitatud ka kraatri vaatlusplatvorm. Vaatlusplatvormi
lähedusse jääb väike paemurd, kus paljandub lõheline paekiht.
Meteoriidikraatri vildakatest paekihtidest põhjustatult liigub põhjavesi
surve all. Maapinnale purskub vesi katkematu joana läbi 10 - 15 meetri
sügavusele pinnasesse surutud torude. Aia tänavat mööda jalutades hakkab õuedel
silma hulgaliselt purskkaevusid. Need kõik on tänu arteesiavetele.
Kärdlas
on au sees üks tore komme – augustikuu esimesel laupäeval korraldatakse
ülelinnalist kohvikute päeva. Siis pakuvad teistelt hiidlastelt „Kohvilähkri“
nime saanud Kärdla elanikud külalistele omavalmistatud suupisteid,
meeldejäävaid kontserte, head seltskonda ja lõputult kohvi, mille teeb
eriliselt aromaatseks puhtamast puhtam arteesiakaevu vesi
******
Natuke piilusime ka vaatamisväärsusi ning külastasime nii kultuuri-, kaubandus-, toitlustus- kui ka naudinguasutusi ja -paiku.
26.mail 2012 avati mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastele.
Hiiumaal polnud seni seesugust monumenti, mis oleks mälestanud Teises maailmasõjas hukkunud hiidlasi, olenemata, mis mundrit nad kandsid. Mälestusmärgi saamislugu on pikk ja algas juba kümmekond aastat tagasi. Esimene selge otsus mälestusmärgi püstitamiseks sündis 2006. aastal, kui monumendi ideekonkursi võitjaks valiti Maris ja Kadri Kerge ning Elo Liivi töö "Päevasaar". Monument koosneb kiviplokkidest, mis tõusevad üha kõrgemaks ja kujutavad vaataja ette kerkivaid mälestusi. "Lähed mingis mõttes nagu ajalukku tagasi ja kui sa selle nimeväljani jõuad, siis tõesti saad aru, et see ei ole lihtsalt üks kivi, kus on mingisugused tekstid, tähenduseta tekstid, vaid need on päris inimesed," selgitas mälestusmärgi autor, sisearhitekt Maris Kerge.
Mälestusmärgi valmistanud skulptor Elo Liiv ütles, et kujutatud on Toonela jõge, millel istub sõjast naasnud noor mees. "Aga tema oli see, kes tuli tagasi. Ja nüüd ta istub, enne kui ta koju läheb oma ema, oma lapse, oma naise juurde. Ta ei tea veel, mis seis kodus on," kirjeldas Liiv.Skulptuuri teeb eluliseks ja eriliseks see, et kujutatud noore mehe modelliks oli Hiiumaal sirgunud mees, kes on samuti sõdur. "Ma arvan, et sain omalt poolt anda panuse, et hiidlased saaksid lõpuks oma mälestussamba kätte," ütles ta mälestusmärgi avamisel.
Mälestusmärk sündis tänu hiidlase Otto Mägi aastatepikkusele visale tööle ja hiidlastele on monumendil suur tähtsus. "Tähtsus on lausa meeletu, sest meil ei ole ju ühtegi oma monumenti siiamaani olnud ja nüüd lõpuks on. Seega see on Otto Mägile suur kummardus, et ta selle asja ette võttis," sõnas Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand.
******
26.mail 2012 avati mälestusmärk Teises maailmasõjas hukkunud hiidlastele.
Hiiumaal polnud seni seesugust monumenti, mis oleks mälestanud Teises maailmasõjas hukkunud hiidlasi, olenemata, mis mundrit nad kandsid. Mälestusmärgi saamislugu on pikk ja algas juba kümmekond aastat tagasi. Esimene selge otsus mälestusmärgi püstitamiseks sündis 2006. aastal, kui monumendi ideekonkursi võitjaks valiti Maris ja Kadri Kerge ning Elo Liivi töö "Päevasaar". Monument koosneb kiviplokkidest, mis tõusevad üha kõrgemaks ja kujutavad vaataja ette kerkivaid mälestusi. "Lähed mingis mõttes nagu ajalukku tagasi ja kui sa selle nimeväljani jõuad, siis tõesti saad aru, et see ei ole lihtsalt üks kivi, kus on mingisugused tekstid, tähenduseta tekstid, vaid need on päris inimesed," selgitas mälestusmärgi autor, sisearhitekt Maris Kerge.
Mälestusmärgi valmistanud skulptor Elo Liiv ütles, et kujutatud on Toonela jõge, millel istub sõjast naasnud noor mees. "Aga tema oli see, kes tuli tagasi. Ja nüüd ta istub, enne kui ta koju läheb oma ema, oma lapse, oma naise juurde. Ta ei tea veel, mis seis kodus on," kirjeldas Liiv.Skulptuuri teeb eluliseks ja eriliseks see, et kujutatud noore mehe modelliks oli Hiiumaal sirgunud mees, kes on samuti sõdur. "Ma arvan, et sain omalt poolt anda panuse, et hiidlased saaksid lõpuks oma mälestussamba kätte," ütles ta mälestusmärgi avamisel.
Mälestusmärk sündis tänu hiidlase Otto Mägi aastatepikkusele visale tööle ja hiidlastele on monumendil suur tähtsus. "Tähtsus on lausa meeletu, sest meil ei ole ju ühtegi oma monumenti siiamaani olnud ja nüüd lõpuks on. Seega see on Otto Mägile suur kummardus, et ta selle asja ette võttis," sõnas Hiiumaa muuseumi direktor Urmas Selirand.
******
Kärdla Pikas Majas paiknevas muuseumis on alati nii püsiekspositsioon kui ka teemanäitused. Sel korral vaatasin erilise huviga näitust "Kes Sa oled, Paul?"
*******
*****************
Rannapaargus oli kiire teenindus ja maitsev toit.
Vesi oli siiski pisut jahedavõitu ja ei meelitanud ujumisriideid kotist välja võtma. Suundusime siis uudistama Hiiu Õlle Koda Kassaris ning turgu ja kauplusi Kärdlas.
Ja ega siis ostudeta ikka asi ei lõppenud ….
Natuke meeneidki mälestuseks
ja nalja peab igatahes ka saama ….
Ühe käsitöö- ja meenepoe otsinguil sattusin aga Pagarite parki.
***********
Ja siis äkitsi helises telefon ning …. saarlasest grupiõde teatas, et on parajasti hiidlasest grupiõe juures ning ….. lõpuks olime kuuekesi ümber laua mõnusalt lobisemas - kaks hiidlasest grupiõde, üks saarlasest grupiõde, üks mandril pesitsev grupiõde ja kaks meeshinge veel lisaks.
See oli tõesti tore ja mõnus õhtu.
Mul oli veel toredaid kokkusaamisi, kuid nende kohta ei ole mul kahjuks fotomaterjali.
********
Ja jõudiski kätte aeg taas sadamasse suunduda. Heltermaale.
Oli ilus ja hea aeg!
****************
Paar pildikest siia lõppu ka mandrilt:
Pühapäeval käisime külas mõnusatel-vahvatel-toredatel-armsatel sõpradel.
**************************************************************
