Mõnikord juhtub nõnda, et hinges on kurbus ja äng. Vahel on see seotud mingite pingetega, vahel aga vajab süda lohutust (nt leppimiseks mõne kaotusega vms). Ja kui tuleb see tunne, ei suuda mina vastu seista sisemisele sunnile minna just sinna, kus on võimalik seista üksinda looduse ees ning lasta meretuulel oma mõtteid ja tundeid selitada.
Jah muidugi, käime me oma lähedaste viimsetel puhkepaikadel, laseme seal hetkekski ajal peatuda ja peame mälestusi neist kalliks. Siiski on alati tarvilik oma lähedastele nii sõnade kui ka tegudega teada anda, et nad on meile olulised ja me peame neid kalliks just nüüd ja just praegu!
Seda "juured taeva poole" puud on ilmselt paljud St Petersburg-Tallinn tee ääres näinud ja mitte väga kaugel sealt elavad ühed mulle kallid inimesed. Tegin mõned fotod tegelikult ju üsnagi kenast sügisest ja nende vahvast laternapuust:
No ja eks lähisugulastel on ikka sarnaseid jooni ja kombeid ... ning kuna mets algab nende kodupaigas kohe, kui õu lõpeb, siis ... juttu ajada saab ju väga hästi ka korilusega tegeledes, eks-ju!
kukeseen,
männiseen,
lehmtatik,
karvane riisikas,
kitsemampel
ja lisaks veel pohlad
Isegi mustikaid leidus päris palju. Ikka neid, mis suu ja sõrmed sinilillaks värvivad ...
Ja sammalt ikka ka... ja sammalt ikka ka!
Ms seente tuvastamiseks on üsna hea lehekülg: http://www.hkhk.edu.ee/seened/index.html
Ja sammalt ikka ka... ja sammalt ikka ka!
Ms seente tuvastamiseks on üsna hea lehekülg: http://www.hkhk.edu.ee/seened/index.html
Oli ilus ja hea sügisene päev.
**********************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar