Vana ja vaba ning suitsukilu.

Andrus Vaarik. Monoetendus. Mõtlemine on seks ehk vana ja vaba.

 

Nii on kirjutatud tutvustuses:

LAVAL: Andrus Vaarik (Tallinna Linnateater)
MÕTLESID JA KIRJUTASID: Andrus Vaarik, Paavo Piik, Henrik Kalmet Tallinna Linnateater Birgit Kermes, Karl Kermes
POINTPRODUKTSIOON: Karl Kermes, Enriko Valk POINT, Petri Parrik BLACKOUT

Andrus Vaarik on tuntud ja armastatud näitleja, kes on võimekas koomikuna ning filigraanne ka draamarollides. Andrus Vaarik on loonud mitmeid värvikaid karaktereid ning vangistanud Eesti publiku südameid juba 33 aastat nii televisioonis kui teatrilavadel.

2015. aasta märts on märgilise tähendusega.
1. märtsil astub Andrus Vaarik publiku ette ilma rollita, ta tuleb iseendana!

Stand-up etendus MÕTLEMINE ON SEKS avab meid ümbritsevat maailma Andrus Vaariku pilgu, tunnete ja mõtete kaudu.

Kas see, mis toimub meie ümber on päriselt olemas?
Millised inimesed on näitlejad?
Kas pärast surma on veel elu?
Kuidas saavutada tasakaal?
Kas ebausk on ka usk?
Kas mõtlemist saab teeselda?
Kas Nietzsche feigib?

TÄHELEPANU!
MÕTLEMINE ON SEKS on etendus, kus seksi kasutame metafoorina, kuid erutus tekkib päriselt.
MÕTLEMINE ON SEKS on etendus, mis lisaks heale meelelahutusele võib avardada Teie maailma.

 

*****

Ja mida mul siia lisada olekski? Andrus Vaarik on mulle näitlejana ja inimesena meeldinud ka kõik need 33 aastat. 33 on ainult number! Justkui olnuks see eile, mäletan üht tema lavalaudadel alustamise rollidest 1983 Rakveres lavastatud ja Rakvere Teatri esituses 1985. Aastal salvestatud komöödia “Scapini kelmused”. Lavastas Madis Kalmet, kujundas Lembit Remmelgas. Osades Andrus Vaarik, Rein Olmaru, Volli Käro, Toomas Suuman, Ülo Lodeson, Oiva Kauppinen, Anne Veesaar, Marika Vernik ja Ene Piir. Tegevus toimub Napolis. Režissöör Aime Kala, toimetaja Hanneli Reili.

http://etv2.err.ee/v/videod/teater/21e43e4c-fbc1-4bab-8e98-2b0ca8805919

Teatritükk jõuka isanda teenrist Scapinist ja tema mitmetitõlgendatavatest tegudest. On Scapin osav manipulaator ja isekas petis, kelle eesmärk on hoida oma nahka peremehe peksu eest? Või nutikas kavalpea, kes paneb oma oskused mängu kahe noore armastajapaari aitamiseks, keda isad soovivad vastu nende tahtmist kellegi teisega abiellu sundida? Rohkelt võimalusi, üllatusi, situatsiooni- ja sõnakoomikat pakkuv nii lavastajale kui näitlejaile – nii on toda Molière’I näidendit on iseloomustatud. Ja see oli tõesti hea, kuis muidu oleks see nii hästi mällu sööbinud!

Andrus Vaariku kohta saab aga öelda: Näitleja! Üliandekas näitleja, kelle anne on muutunud aastatega üha paremaks!

 

 

************

 

Nii-nii … ja suitsukilu? Kiluga on lood hoopis proosalisemad, ehkki kala olen ma armastanud sellest ajast peale, mil ennast mäletan ja minust vanemad lähikondsed teavad rääkida, et see hmmm..., ühepoolne armastus,… olevat alanud juba enne minu nn teadliku mäletamise algust. Nojah, ikkagi randlane ju!

Nüüd aga oli kahe olulise kohtumise vahel vaja nö pool tundi “aega parajaks teha” ja täitsa iseenesest kandsid jalad mind Rakvere siseturule. Mingi sisemine tunne vedas mind kaugeima leti juurde. Kalalett muidugi! Ja seal nad olid ja ootasid mind kenasti vaguralt külg-külje kõrval. Ilusad, kuldsed, pringid, ahvatlevad. Ja otsus sündis hetkega – muidugi ma tahan neid ja muidugi ma ostan neid ja…!

Ja hetkega oli mulle ka selge, et teen köögivilja-suitsukalasalatit. Ja tegingi.

 

 

Ja ikka ja jälle maiustan ma ka peeti sisaldava köögiviljasalatiga:

 



Küll aga ei saanud ma vastu panna ahvatlusele proovida, kas lapsepõlves kogetu on ikka veel sama hea ja meeltülendav ning maitsepungi paitav. Selleks tuli suitsukilul eemaldada vaid pea, sisikond, seljauim ja saba .. ning siis ampsti ja lasta naudingulainel endast vaikse ja kõikehaaravana üle rulluda. Mmmmm… oli ikka küll hea! Seda tunnet ja maitsenaudingut ei ole aeg suutnud muuta ega kustutada ning isegi see, et kala ei olnud just värskelt suitsuahjust võetud, ei muuda tõsiasja – väikekaladest on kilu ikkagi parim ja maitsvaim!

*********************************************************