Olin juba natuke aega tagasi näinud, kuis üks sõbranna sai oma healt sõbrannalt saanud kingituseks midagi niisugust, mis mu südame .... kadedaks tegi. Ei saanud kohe teisiti, kui alustasin taas "uurimistööd". Õnneks oli see ka edukas.
Ja siis ... Üks täiesti tavaline esmaspäev. Õnneks olin ka abikaasale rääkinud, et kui Tal töö pärast Tallinna sõita tuleb, ehk saaksin siis nö priiküüti. Ja saingi.
Muidugi sain sinna, kuhu tahtsin. Lisaks veel muudki:
Ja siis see, mis päeva eriti ilusaks tegi:
Igal karbil erinev sisu ja ... ma ei teagi, kui palju erinevaid kaanepilte. Igatahes - justkui oleks sattunud maalinäitusele! Ilmselt oleksin täiesti vabalt suutnud selles poes oma pensioni "laiaks lüüa" ja pean olema tänulik, et ma piisavalt kaugel elan.
On ju kummaline, et ma ei ole ega saagi olla (diabeet) maias, aga ostan šokolaadi? Õnneks on neid, kellele meeldivad maiustused ja siis jääb rõõm karpidest ja kunstist puhtalt minule! Päriselt patuta ma siiski pole ja eks mõne šokolaadilehekese napsan ikka ka ning seejärel loen endale loengu tervise teemadel. Ausõna, epistel aitab jälle mõnda aega ennast "viisakalt ülal pidada" ja ainult silmade ja südamega ilu nautida.
************************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar