Pisuke nostalgia ...

Käisin poes ja ehkki olen enamasti leiva ja sepiku sööja, sirutus käsi haarama poeriiulilt saia. See oli kavalasti minu tavapärase sepiku kõrval ja kuna olen eelnevalt (laadal või Rõngust läbisõidul) Rõngu pagarite toodanguga pisut tutvunud, ei jäänud selgi korral käsi poolele teele pidama.

Järgmisel riiulil ... jällegi Rõngu toodang - batoonikesed glasuuris. Kohukesed? Ei, just nimelt batoonid!

Ja ei mingit kahetsust!

Sai päris õige saia tiheduse ja maitsega, just nagu lapsepõlves!

 

Aga kui peremees ütleb, et soovib makarone (õieti küll sarvekesi), siis peab ta neid saama!

Eks-ju!

 

Enda jaoks lisasin veel tomatipastat.

Ja mõlemad oleme rahul!

 

************

 

Toataimekesed toimetavad aga omasoodu:

 





**********************************

Ihule ja hingele.

Täna "ekslesin" jällegi köögis ja kuna päris ammu ei ole meie menüüs olnud kisselli, siis tegingi. Kisselli juurde sündisid justkui iseenesest nii kohupiima-mannavorm kui ka kohupiima-ploomikook.

 

**************

 

Peale köögis valminud toidu vajab aga ka hing harimist ja täna oli Rakveres etendust andmas kolm näitlejat Vana Baskini Teatrist .....

 

Eeltutvustus:

Miro Gavran on tänapäeva üks populaarsemaid Horvaatia kirjanikke, kelle mitmekülgse loomingu hulka kuulub ligikaudu 40 näidendit.
“Kõik meestest” on eluline, lõbus ja ootamatuid üllatusi pakkuv näidend, kus põimuvad viis erinevat lugu ja viisteist tegelaskuju, keda kehastavad kolm näitlejat. Millised nad on, need meie kaasaegsed mehed? Kuidas nad elavad? Millest mõtlevad? Millised küsimused ja probleemid neid huvitavad? Mida nad mõtlevad armastusest ja kuidas armastavad? Kuidas nad suhtuvad seksi ja kellega unistavad seksida?

Paraku pole unistuste järgi elamine enamasti võimalik, sest elu pisiasjad teevad omad korrektuurid. Ükskõik, kas tehakse head või halba, ollakse aus või silmakirjalik, kutsub see esile vastureaktsiooni. Armastust ei ole vihkamiseta, sõprust konkurentsita ega noorust vanaduseta.

“Kõik meestest” jutustab meile sõbralikult enesekriitilise loo meheks olemisest, mis toob suule muheda naeratuse, aga silmanurka ka härda pisara. Olgu kuidas on, aga ilma meeste striptiisita ei saa me seekord kuidagi hakkama.

Lavastaja: Eero Spriit

Kunstnik: Jaak Vaus

Tõlkija: Hendrik Lindepuu

Mängivad: Tarvo Krall, Raivo Mets, Janek Sarapson

 

***

Jah, tõesti! Suurepärased näitlejad ja suurepärased rollilahendused ning ümberkehastumine ...

 

 

*****************************************************************

Paavlipäeva ilm ja pisike sünnipäevakingitus.

25 jaanuar on rahvakalendris Paavlipäev.

Paavlipäeva ilm ennustab suveilmu: päike – päikseline ja soe suvi ning hea saak; sajune ilm – haigused ja vihmane suvi.

Lähemalt saab lugeda siin: http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-paavlipaev.php

 

 

Terve päeva jooksul oli kena ilm ja seega ootame ja loodame ilusat suve!

😊

 

Aga täna on ühel pisisugulasel sünnipäev ja nokitsesin Tema jaoks pisikese kingikese:

 

********

 

Tali pole veel oma tõelist nägu näidanudki ja ega ma nii väga seda nägu näha ei tahagi. Pealegi on gripiviirus sel aastal eriti kuri ja kohati fataalse loomuga. Lisaks looduse poolt inimeste rumalale käitumisele vastuseks saadetud ilmutustele on ka inimesed ise asunud siinsamas meie kodumaal sajandite jooksul väljakujunenud elukeskkonda ja ühiskonna toimemehhanisme lammutama. Mind kurvastab see väga! 

 

**********

Ma ei ole eriline horoskoopide austaja ja järgija/uskuja, kuid kuna suur osa inimestest haarab kinni igast võimalusest pidutseda, siis on palju ka neid, kes nt Hiina horoskoobist endale meeldivad tähtpäevad on tähistamiseks laenanud (muid sama kalendri tähtpäevi tundmata ja neid tähistamata).

Niisiis - algas Hiina kalendri järgi uus tulekuke aasta.

Head uut aastat!

 

***********************************************************

Sweet home : 27. indiaani rahvatarkust

Sweet home : 27. indiaani rahvatarkust:   Indiaanlased arvasid, et inimesed haigestuvad mittetäitunud soovide pärast.  See oli rahvas, kes elas täielikus harmoonias loodusega nin...

Teater. Teater? Teater!

Oo-jaa! Selle aastanumbri sees esimene teatrikülastus.

 

 

Eeltutvustus:

„Legend Thijl Ulenspiegelist ja Lamme Goedzsakist”. Raamatut on nimetatud Flaami piibliks, millega algab belgia kirjandus ja sünnib rahva eneseteadvus.
Millal?
"Legend Thijl Ulenspiegelist" ilmus 1868. aastal. Vaid 15 aastat varem, 1853, oli ilmunud „Kalevipoeg”.
Thijl Ulenspiegel erinevates meediumites
"Thijl Ulenspiegel" Rakvere Teatris
Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia teatrikunsti 11. lennu diplomilavastus.

 

***************

Grigori Gorin

Thijl Ulenspiegel

Narrieepos

Lavastaja Üllar Saaremäe
Kunstnik Kristi Leppik
Koreograaf Oleg Titov (TÜVKA; Ugala)
Helilooja Olav Ehala
Helikujundaja Vootele Ruusmaa
Muusikajuht Peeter Konovalov (TÜVKA; Ugala)
Lavavõitlus Hellar Bergmann
Tõlkija ja laulusõnade autor Priit Aimla

Charles de Costeri “Legend Thijl Ulenspiegelist” motiividel

Osades TÜVKA teatrikunsti 11. lend – Jekaterina Burdjugova, Aleksandr Domowoy, Dan Jeršov, Grete Jürgenson, Helena Kesonen, Jaune Kimmel, Liisu Krass, Karin Lamson, Märten Matsu, Getter Meresmaa, Ringo Ramul, Karl Robert Saaremäe, Karl Sakrits, Katrin Sutt, Dajana Zagorskaja, Eduard Tee, Martin Tikk, Tanel Ting, Mihkel Vendel

Lavastus valmib koostöös Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga.

Gilgameš, Ilias, Odüsseia, Beowulf, Don Quijote... ja Thijl Ulenspiegel. 1868. aastal ilmunud Charles de Costeri romaaniga „Legend Thijl Ulenspiegelist” sai alguse belgia kirjandus. Vaid viisteist aastat tagasi oli ilmunud Kreutzwaldi „Kalevipoeg”.

Thijl Ulenspiegel on müütiline keskaegne tegelaskuju, trikster, narr, ringihulkuv kangelane ja vembumees, kes seisab kirglikult oma rahva õiguste eest, kuid ei pelga näidata neile nende endi rumalust. Thijl Ulenspiegel – see on nimi, mis ühendab endas öökulli ja peegli, tarkuse ja jandi.

Kogu Ulenspiegeli elu on kangelaslaul üheteistkümnenda käsu põhjal, mis talle on esimene:
Sõna „elu” mu valikul on mu deviis
sest kadugu mured mu verest.

Esietendus 30. septembril 2016 suures saalis.

„Olav Ehala muusika headusel pole tarvis peatuda, ent noorte näitlejate suurepärane lauluoskus on vägagi märkimist väärt.” (Marju Lina)

********************************

 

Ja mida oskangi mina veel lisada?

Vast ehk seda, et noored näitlejad on säravad ja lavalaudade "vallutamiseks" energiast tulvil. Mäng oli sedavõrd hea ja usutav, et oli suisa vaatajate hingamise seiskumast kuulda, kui situatsioon laval pingeliseks muutus.

Ainukeseks minupoolseks ääremärkuseks on see, et helitehnik võinuks võimendust vähemaks timmida. Tavakõnega ei olnud muret, kuid kui näitlejad valjemat häält tegid või laulsid, ei olnud võimalik enam sõnadest aru saada. (Ms. see on olnud ebamugavuse tekitajaks ka teiste etenduste puhul, kus valjuhäälselt kõneldakse või lauldakse!)

Siinkohal tuli isiklikult mulle kasuks, et olin süžeega tuttav ja ka laule ennem kuulnud. Kahju ikkagi, et noorte andekate inimeste esinemist muutis vähemnauditavaks tehnika "liiga agar kasutus"!

(ms istusin 8. reas).

 

 

Muusikalisi klippe eelnevatest etendustest ja lavaesitustest:





https://www.youtube.com/watch?v=y3X5RwCKxqI

https://www.youtube.com/watch?v=kRbxj-8X8Nw

https://www.youtube.com/watch?v=tNQDwEFAso4

 

**************************************

Salakudumine.

Salakudumine e vihjete järgi kudumine oli Isetegija foorumis välja pakutud projekt, mis ahvatles.

 

Ma ei saa öelda, et oleksin suure kogemusega ja andekas kuduja, seepärast olid muidugi kõigepealt ikka kõhklused ja kahtlused, aga lõpuks jõudsin ikka arusaamisele, et kui ei proovi, siis ei saagi teada, kas saan hakkama või mitte.

No otsustasin siiski proovida. Vihjed käes ja .... siis tuli esimene tõrge - see tänavune gripi-või-mis-iganes-haiguse tunnustega vastikult vilets olemine. Püüdsin siiski vihjest aru saada ja võtsin lõnga ning vardad vastavalt soovitusele.

Esimene katse läks aia taha, sest ma ei osanud tingmärke lugeda (haiguseuduse peaga lugesin lausa kaks korda ikka valesti).

Teine katse läks aia taha, kuna minu kudumisharjumusega kujunes ese nii suureks, et oleks ehk parajaks saanud mu abikaasa käele. Tema aga tõrjus kategooriliselt selle mõtte juba eos.

Siis andsin alla ja palusin isegi oma nime projektis osalejate seast kustutada. Tundus, et see vatine uimasus ja samas peavalu ning ajukooremuusika (tinnitus) ei lasegi mul niipeagi keskenduda muule, kui põdemisele.

Mõni päev hiljem, kui sain ravimitega vähemasti peavalu miinimumini viia ja aju hakkas tasahilju tegelema sellega, milleks ta on loodud.  Siis sähvataski lambike ja jonn sai võitu - võtsin ühe peenema sokilõnga ja peenemad vardad ning asusin kolmandale katsele. Sel korral tundus asi edenevat ning järgnes kaks päeva naudingut:
 

 

Niisugused nad siis on.

 😊

Aitäh mustri väljamõtlejale, kirjapanijale ja projekti vedajale!

 

******************************** 

Jaanuaripäkapikud.

Mulle meeldivad päkapikud!

Ma tean, et abikaasale meeldivad ka, aga ega`s mehed ju avalikult seda ei tunnista, eks-ju! 

Nad tõesti meeldivad mulle, ja mul on täiesti ükskõik, millises kuus nad külla tulevad!

Alles-alles oli intensiivne päkapikutamine ja nüüdki veel tulevad mõned punapõsksed ja naerusuised pikukesed ning toovad rõõmu, õnne ning elevust.

Sel korral olid neil nimedeks Tiina, Marianne, Kadri, Sten-Andero, Rivo, Hillar, Ardi.

Väga toredad-mõnusad päkad!

 

Aga üleeile tekkis äkitsi kange tahtmine teha ühed kiired viineripirukad ja kaneelikeerud. Ja kui vaja ikka kiirelt teha, siis ei ole aega enam ise taigent tegema hakata. Poest lehttaignapakk ja viinerid koju ning nõnda saidki rutuliselt pirukakesed valmis. Ja üsna kähku said otsa ka.

 

 

*********************************



 

Läti.

Veidi aega tagasi kilkasin siinsamas blogis, et tore on leida sugulus- ja hõimuseoseid ning nüüd lisan veel, et ülitore on, kui need seosed viivad suhtlemiseni.

Ja edev, nagu ma olen, ei saa ju ometi jätta kiitlemata, et ... näete, mille mina sain ....

 

Juugendstiilis ja Art Nouvea stiilis Riia vaatamis- ja avastamisväärne arhitektuur ning skuptuurid on koondatud kauni kujundusega kalendrisse, mis on ühtlasi ka Läti nimepäevade kalender.

Lisaks kaunis kaart ja selles tore uusaastasoov ... eesti keeles! Vot!

Nüüd siis süvenes veelgi soov ikka suvel Lätisse jõuda! Näis, kuidas soovide täitumisega lood olema saavad!

 

*************************

Valge jaanuar.

 

 Oli põhjust külastada Ida-Virumaa Keskhaiglat.

Muu hulgas imetlesin siis ka talviseid kaunistusi.

 

 



 😮

Jaanuari esimene dekaad juba läbi!

Liitusin Isetegija foorumis selleaastase projektiga "Värvispekter".

Kuna foorumis veel bannerit ei ole, siis tegin enda tööde jaoks ise signatuurpildi:

 

 

Jaanuarikuu värv on valge ja mina heegeldasin kolm suvemütsikest ühe-pere-lastele.

 

(mul ei ole modelle ja seepärast täidavadki nende rolle arbuusipall ja kristallkauss).

 

****************************

Salat, praad, magustoit ja maius.

Üdini toidune postitus, sest käsitöö osas ei ole veel midagi näidata.

 

 

 

Ja pilte korrastades jäi pilk pidama ühel möödunudaastasel mälestusel, mille olen enese jaoks ära märkinud:

 

**********************************

2017 esimene

Nõnda ta tuli!

Ja tõi endaga hulgaliselt häid soove nii virtuaalselt, telefonitsi kui ka nö "käes hoitavana":

Kuna liikvelolev viirus meiegi perest ringiga mööda ei mõistnud minna ja taastumine ikka veel kestab, siis tegin väikese salatikese. See ei nõua tugevat tööd seedeorganitelt ja samas annab vajalikud vitamiinid, et organism jaksaks iseenda eest võidelda.

****************************