Salakudumine e vihjete järgi kudumine oli Isetegija foorumis välja pakutud projekt, mis ahvatles.
Ma ei saa öelda, et oleksin suure kogemusega ja andekas kuduja, seepärast olid muidugi kõigepealt ikka kõhklused ja kahtlused, aga lõpuks jõudsin ikka arusaamisele, et kui ei proovi, siis ei saagi teada, kas saan hakkama või mitte.
No otsustasin siiski proovida. Vihjed käes ja .... siis tuli esimene tõrge - see tänavune gripi-või-mis-iganes-haiguse tunnustega vastikult vilets olemine. Püüdsin siiski vihjest aru saada ja võtsin lõnga ning vardad vastavalt soovitusele.
Esimene katse läks aia taha, sest ma ei osanud tingmärke lugeda (haiguseuduse peaga lugesin lausa kaks korda ikka valesti).
Teine katse läks aia taha, kuna minu kudumisharjumusega kujunes ese nii suureks, et oleks ehk parajaks saanud mu abikaasa käele. Tema aga tõrjus kategooriliselt selle mõtte juba eos.
Siis andsin alla ja palusin isegi oma nime projektis osalejate seast kustutada. Tundus, et see vatine uimasus ja samas peavalu ning ajukooremuusika (tinnitus) ei lasegi mul niipeagi keskenduda muule, kui põdemisele.
Mõni päev hiljem, kui sain ravimitega vähemasti peavalu miinimumini viia ja aju hakkas tasahilju tegelema sellega, milleks ta on loodud. Siis sähvataski lambike ja jonn sai võitu - võtsin ühe peenema sokilõnga ja peenemad vardad ning asusin kolmandale katsele. Sel korral tundus asi edenevat ning järgnes kaks päeva naudingut:
Niisugused nad siis on.
😊
Aitäh mustri väljamõtlejale, kirjapanijale ja projekti vedajale!
********************************
Aitäh kudumast!
VastaKustuta