26.9.18

September kestab veel.

Sünnihetk on vaid hetk ajas, just nagu ka kalender on nö ajalise mõõtmega korduvuste tabel.
Sellegipoolest on meeldiv asetuda mingitesse kindlatesse raamidesse ja nõnda oma elu korralduslikus mõttes ohjes hoida. Ja õnnitlustest on aeg olnud üsna tihedalt sisustatud.
 

 
 
Selleks korraks on minu kalendrijärgne eluhetk möödas, aga kuidagi on sedasi juhtunud, et meid, nn jõululapsi, on suguvõsasse juhtunud sündima üsna mitu. Nüüd kohe-kohe tuleb sünnipäev ka mu õetütrel ja ….
 
 
Nüüd, kus tervis ka tasapisi ja päev-päevalt kukesammukese haaval paremaks läheb, on ka huvi elu vastu taastumas. Sügisest ilu on me ümber ju küllaga, ehkki suveriietel tuleb vist järgmise hooaja ootele kolida.
 
 
Aga isud on ise segaduses ja mina ka!
 
 
*********
 
Siia lõppu veel üks avastus ja mõttearendus - kaugel need jõuludki enam!
 
 
*************************************************

1 kommentaar: