Kuna isetehtud ilu praegu näidata ei ole, siis hoolimata vihmast tegin mõned aeglasemad sammud ja suisa peatusedki, et seda mujalt leida … ja leidsingi!
Vahel tunnen nukrustki, et enam ei ole mul aeda ega peenraid ja süda ei täi osta kauneid lilli ka oma rõdule nö vinduma. Aga kohata ilu ja rõõmustada selle üle on ikka väga armas!
Nüüd, kui nurmenuku-, karulaugu- ja nõgesevarud täiendatud, asusin mõnulema ja lootma, et see mõnulemine mu tervisele ka hästi mõjub. Varasematel aastatel on mõjunud, miks siis nüüdki teisiti peaks olema, eks-ju!
**************************************************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar