Selle kevadhooaja viimane teatrikülastus oli just täna, emadepäeval.
Ja see oli väga-väga meeldiv lõppakord sellele hooajale - laulud ja kõnelused, mis viisid tagasi noorusaega … laulud, millele süda lõi takti kaasa ja mida võinuksin kaasagi laulda, kui poleks peljanud ilusat kontserti kuulama tulnud publikut šokeerida.
Enne kontserti nautisime kohviku terrassil mmmm..maitsvat kohvi ja kauni teatripargi vaateid. Kuna istekohad olid meil rõdul, siis avanes võimalus ka lühtrit üsna lähedalt näha.
Kahjuks ei olnud mul fotoaparaati kaasas ja minu telefoni võime suure vahemaa pealt häid pilte teha on nullilähedane (peab siiski tõdema, et loomulikult on suurem süü ikka sellel, kes nupule vajutab!). Seepärast kasutangi pilte kontserdi eelreklaamist ja plaadiümbriselt. Nood pisikesed "udukogu meenutavad" pildikesed on vaid mulle endale heldimushetkede meenutamiseks - tervituseks käe tõstnud Andres Dvinjaninov ning lauludevahelist jutuhetke nautiv Indrek Kalda. Kolmandal pisipildil kogu vennaskond kenasti peal, aga jällegi … olematud oskused (no st rõdult lavale pildistamiseks peaks ikka olema oskaja piltnik).
Kontserdi tutvustuses oli öeldud:
Juba traditsiooniks saanud
kevadkontserditel toovad omavahel vennastunud Andres Dvinjaninov, Hannes Kaljujärv, Jüri
Lumiste, Toomas Lunge ja Indrek Kalda publikuni
sädelevat euroglamuuri - Eurovisiooni kaunimatest lauludest kokku pandud kava
ühendab endas erinevate põlvkondade meeleolumuusikat, kuhu on lisatud kirkaid
aktsente ja vürtsikat huumorit.
Ja see ilus laulude õhtu oligi just niisugune, nagu lubatud ja veel paremgi!
Koju jõudes ei "kobinud kohe kotile", vaid nautisime, rõõm südames ning laulud veelgi hinges helisemas, sumedat kevadõhtut kohvikruusiga oma rõdul.
**********************************************************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar