Nii ongi, et kui midagi erakorralist ei juhtu, ongi täiesti tavaline aeg oma täiesti tavaliste toimetamistega ... või siis ka mittetoimetamistega.
Paljud käivad tööl, mõned ei käi, osa inimesi käivad jõusaalis ja muudes treeningasutustes, teised jällegi taastusravis ja füsioteraapias. Nii on see elu kord seatud ja igaühel tuleb elada ning leppida selle osaga, mis saatus on toonud ning ette seadnud.
Ka koduköögis võib aeg-ajalt leida mõtteid, mida endalegi meeldejätmiseks võib üles pildistada .. et siis mõnel teisel korral jällegi meelde tuletada.
No näiteks nii:
Ja siis veel ka nii - lätlaste pruulikoda Valmiermuižas teeb imehäid limonaade-mahlu! Väga minimaalse gaasiga ja väga naturaalse maitsega! No muidugi - naturaalsest toorainest ju!
Õues on aga küllaldaselt ilu, mida südamerõõmuks imetleda.
Neil päevil juhtus aga, et sain sabast kinni ... käsitöösoolikal muidugi! Vaid korraks, aga siiski piisavalt tugevalt, et teha kontrolltest. Tuleb välja, et ma isegi mäletan, kuidas heegelnõela käes hoida ja kuidas seda liigutada. Siiski, ega ma väga suure hurraaga ennast oma käsitöö-tegemise-tugitooli juurde just ei vedanud, sest usk on peaaegu kadunud, et see va soolikas paikseks jääks!
Kuna sooviti üht naljakat eset kingituseks, siis ühe tibatillukese eseme valmisnikerdamine ehk ei peleta mind lõngakorvist ja varraste-heegelnõelte juurest jälle valgusaastate kaugusele!
****************************************************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar