Omniva teed ja aastalõpu rõõmud.

Tänane hommik. Ilus. Vaikselt langeb lumehelbeid lisaks kohevale lumevaibale....

 

*******

 

Omniva teed on imelikud.

 

Kõigepealt alustan sellest, et minu postkastis oli ümbrik, mis pidanuks olema ühes teises postkastis hoopis teises linna otsas. Õnneks ikka sama linna piires ja kuna viisin selle sidejaoskonda tagasi, siis ehk jõuab sinna, kuhu oli tegelikult adresseeritud. Kummaline ... ma ei usu, et need (minu ja too teine) kodud isegi ühe kirjakandja teenindusalal asuvad!

Veel kummalisem lugu on ühe minu saadetud kirjaga, mis tuli mulle tagasi. Tean kohe päris-päris kindlasti, et nii adressaat kui ka aadress on õiged, aga .....

 

 

*********

 

Nüüd aga rõõmsamalt:

 

******

 

Ja kui kahe pidusöömaaja vahele tahaks midagi kõhule leebemat, ent siiski tahaks maiustada, võiks pakkuda endale ja oma kallitele naudingut, mille tegemine võtab vähe aega ...

 

 

**************************************************************

Lumine.

Pean ausalt tunnistama, et mina ei ole see, kes õhkab "Oh tuleks ometi lund ...!" Sellel mitteõhkamisel on mitu põhjust, aga praegu ei ole see oluline.

Jõulud olid kenasti lumised ning täna öösel tuli lisaks.... ja ikka päris palju korraga ...

 

 

Pisut veel pidulauatoitu:

 

 

Ja-ah, ja kui argipäev kätte jõuab ning uue peoni on neli päeva aega, siis ...

 



 

Kodus on ikka hea olla ja kui lähedased ongi lähedal ning inglid veel häid soove ka saadavad, siis on lausa eriti mõnus ja hea olla!

 

 

See aeg on hea südamele ja hingele ning seda tuleb nautida!

 

********************************

 

Valguse ja helguse aastat teile, mu armsad kaasteelised!

Kauneid jõulukaarte on mulle/meile veelgi saadetud:

Ja muudki jõulurõõmu on meile tulnud:

Ja veel ka üks suur elava tule lühter, aga kahjuks ei oska mina elavat leeki fotoaparaati meelitada ja seepärast näitan lihtsalt üht osakest pirukatest elektritulede valguses:

 

**************

 

**************************************************

Natuke toitu, natuke ilu ja palju rõõmu.

Esmalt siis toidust - liha ja magustoitu:

 

Natuke meeleolukat valgustust:

 

Ja palju rõõmu päkapikkude tegemistest:

 

 

Ahhh..hhhh, seda ei ole ma küll osanud oodata! Muidugi tahaks nüüd saatjat noomida, et no kas ... ja miks ..... Aga samas on ju süda üsna reetlikult rõõmus ja hing ikka kangesti tänulik.

Kallistada tahaks seda ingel-päkapikku!

(üks pilt räägib rohkem ......)

 

Ja siin on paar pätsatud pilti sealtsamast viidatud blogist:

 

1. näide, kuidas seda sall/rätikut kanda saab:

 

 

2. pooliku kudumistöö hoidiku kasutamismeetod:

 



Usun, et nõustute minuga - elu on elamist väärt, kui paberkaardi austajad saadavad teineteisele nn tigupostiga tõelisi füüsilisi kaarte, kui sõbrad ja lähedased peavad meeles nii isiklike kui ka üldiste tähtpäevade puhul, kui vahel võib mõnest armsast väljaöeldud mõttest ja tehtud žestist pisarateni heldida, kui üllatused tõepoolest üllatavad!

Loodan, et häid sõnu, mõtteid, tegusid jätkub meil igaühel teistele jagamiseks nii pühadel, tähtpäevadel kui ka argipäevadel!

 

♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥♥

Päkapikkudel on kiireim tööaeg alanud.

Tallinnas käidud, vajalikud toimingud tehtud ja siis ka natuke ringi vaadatud:

 

 

Ja koju jõudes ootas üllatus Ilselt

mmmmmmm...... :

 

See oli eile ....

... ja täna tõi postipäkapikk veel ühe toreda üllatuse:

 

 

*************************************





 

Pisike päevakokkuvõte.

Kuna nüüd liigub aeg imelikul kombel veel kiiremini, kui tavaliselt ja kõiki tegevusi ei saa ka sugugi avalikustada ....

 

... lihtsalt üks hästi ammune lugu minu noorusajast: Boney M. - Never Change Lovers In The Middle Of The Night (1978) ...https://www.youtube.com/watch?v=UxnvqrI6q_o

(vihje selle kuulamiseks andis Nataly ☺)

 

 Ja tänane südantsoojendav postkasti sisu:

 

Mina kahjuks ei oska pildile püüda ei kunsti ilu ega sära ja sädelust ning küünlaleegi soojuski jääb tabamata. Ja süüdi ei ole kesine tehnika vaid ikka enda oskused. Siiski ma usun, et te usute - need kaardid on palju ilusamad, kui siit paistab!

 

***********************

Suurlinna tuled ..

Täna vaatasime pisut ringi Tartus. Mõned jäädvustused ka:

 

Raekoja platsil oli päris tore uudistada, sest puuvestja on vestnud päris mitmeid ilusaid looma- ja linnukujusid. Muidugi on neid seal rohkem, kui minu pildile mahtus ...

 

Ja Tartu jõulutuled ...

 

**********************************



 

Hingepai ja õppepäev.

Vahel on kohe nii, et ...

on tunne, justkui teeks keegi hingele pai:

 

 

****

Eile aga tegelesin taas kord enese harimise ja erialaliste teadmiste/uudiste alal nö kursil püsimisega.

See on tõesti väga meeldiv, et ESTA hoiab oma liikmeid, kes vähegi ise hoolivad, mandumast.

Loomulikult ei saanud ma jätta kasutamata ka võimalust teha mõned pildid:

 

********************************

 



TK Jõuluüllatus.

Üllatus on vaid siis hea, kui see kellelegi rõõmu teeb. 

 

Eile saatsin ühe üllatuse teele ...

Teine üllatus on veel jõulukohtumise ootel:

 

Ja kolmas kohtus juba oma uue omanikuga:

 

Võib-olla lisandub veel mõni üllatus .... eks näib!

 

Rõõme ja naudinguid, naeratusi ja rahulolu!

 

**********************************************************

 

14 päeva veel ...

Veel on jäänud vaid kaks nädalat.

Õige ju on, et väga suure osa informatsioonist saame me nägemise kaudu ja kuna meie köögiaknast avaneb õige jõulune vaade juba sellest ajast, kui "kell ära keeratakse" ja õhtud üha pimedamaks muutuvad, on jõulutunne aina tihedamalt mu hinge pesa pununud. Ja see vaade meeldib mulle väga!

Nood suured tuled paistavad tänavalt, aga minu lemmikud on need väikesed värvilised, mis ühe naabermaja kõrvalhoone katuseserva ilustavad!

♥

 

**

 

Ja päevasel ajal linnas liikudes pildistasin meie keskväljakul seisvat jõulupuud. Mind isiklikult ei häiri sugugi, et see ei ole traditsiooniline kuusepuu ja kui veel juurde mõelda, et vähemalt üks puu metsas on jäänud kasvama ...

 

***

Jõulutunnet saab tekitada mitmeti - oma kodu ehtides, piparkooke küpsetades, jõulueelseil üritustel osaledes, ka kalmistul lahkunud lähedasi meenutades-mälestades, kingipakkidesse midagi oma kätega meisterdades ja jõulutaati abistades ... aga ka postkaartidele oma soove-mõtteid kirjutades. On muidugi palju andekaid ja usinaid, kes valmistavad ise väga kauneid kaarte, aga minusugused vähemandekad on tänulikud, et poodides ja sideasutustes müüdavate postkaartide valik on üsna suur ja oma mõtteid lisades saab edastada just niisuguseid tundeid, millest konkreetsele inimesele või inimestele tahad  teada anda!

 

 

♥

***

Ja lõpuks veel kaks salatikest neile, kes on kas põhimõtteliselt taimetoitlased või neile, kes vahetevahel naudivad kergeid kuid maitsvaid salateid. Esimene neist on veidi kergem ja teine pisut tummisema maitse ning olemusega. Minu maitsemeeli hellitavad mõlemad. Toiduainete kogused on meelega märkimata jäetud, sest igaüks võib neid lisada just nõnda, nagu enda või pere maitse-eelistused paremaks peavad.

Minu arvates sobivad need salatid ka jõuluaega ... siis, kui lihapraadi ja verivorsti-hapukapsarooga on juba nõnda palju manustatud, et tahaks "midagi kergemat" ...

 

 

 

♥ 14 päeva veel... ♥

 

*********************************************

 

 

 

 

Aastaprojekt - detsember.

 

Detsembrikuu märksõnad:

diivan kauniks
daamidele mõeldud
draakoni-karva roheline
disainilik lähenemine
detsembrisse sobiv

 

Aasta viimase kuu märksõnad olid sedavõrd otsesed, et juba lugemise käigus kujunes selge tegevusplaan silme ette ja … ma ei saanud kohe kuidagi rahu, ning otsisin kibekähku materjalid ja töövahendid välja …

Detsember on jõulukuu ja päkapiku ootamise kuu ja võib-olla ka diivaninurka pugemise ja pisikese näputöö nokitsemise kuu.

Aga diivaninurgas mugavuse ja kauniduse loojaks võiks ju ka kena padjake olla, eks!

Hmm … minu diivanikate on kreemikashall ja nö särtsu võiks ju anda ühe draakoni-karva rohelise padjaga küll.

Disainilik lähenemine kujunes minu puhul selliseks, et “üks minimalistlik pits pole kunagi liiast” ja kuna padi ise on draakoni-karva roheline, siis pitsilõngaks passis punane väga hästi. Pealegi tundub mulle, et rohelise ja punase värvi kooslus sobib kohe väga hästi detsembrisse!

Nojah, aga see “daamidele mõeldud” … olen ma daam? Arvatavasti mitte, aga kui mõni daam mulle külla juhtub tulema ja selja toetuseks patja vajab, võin seda tavaoludes diivanit kaunistavat, draakoni-karva rohelist, spetsiaalselt disainiliku lähenemisega kujundatud ja detsembrimõnulemisse sobiva pehme sõbrakese ju uhkelt daamidele mõelduks kuulutada!

Sisemine padi: 100% puuvillane

Ümbris: 100% puuvillfrotee

Pits: !00% akrüül (Red Heart Lisa)

 

 

 

Toredat jõulukuud ja mõnusaid toimetamisi!

 

**********************