Vinguv vanainimene ja munavõi võileib.

Jajah, see vinguja olen mina. Just !

Ei oska öelda, kas see tuleneb pikalt vinduvast viletsast enesetundest, mis ka mu tegutsemiskiirust pärsib või lihtsalt vanusest, aga ...

..... tundub, et olen muutunud liiga kergelt ärrituvaks. 

Tunnen end tõesti häirituna, kui mul ei lasta oma mõtet lõpuni mõelda, lauset lõpuni välja öelda või tegu lõpuni teha.

Eriti häiriv on vahelesegamine siis, kui mingi asi on mulle nö teha antud, kuid keegi teine arvab, et tal on igal ajal õigus minu tehtut omatahtsi muuta, vaevumata mulle isegi selgitama, mille poolest tema tehtud muudatus asja paremaks muudaks !

 

Mind vaevab küsimus : miks mõni inimene arvab, et tal on õigus teistest lihtsalt `teerulliga üle sõita`? Kas see on käitumisraskus või harimatus (st küsimus ei ole mitte hariduses vaid harituses) ?

 

Eksimise korral soovin pigem, et mulle öeldakse, milles seisneb mu viga ja lubatakse see mul endal parandada, mitte ei tormata minu tehtut nö oma-käe-ja-parema-äranägemise-järgi ümber tegema ! Ümbertegija või -muutja võiks vahel ka mõelda, et ehk on mu toiming sel hetkel veel pooleli, kui tema juba sekkuma tikub.

Vahel tuleks kasuks ka iseenda tormakust ohjeldada ning järele mõelda ... võib selguda jahmatamapanev tõsiasi, et temagi pole ilmeksimatu ning et ehk ei olegi tema `asjadest arusaamine` ülimuslik ega parim !

 

(Ma ei nimeta nime, ent usun, et kui see inimene juhuslikult juhtub seda postitust lugema, siis küllap ta end ära tunneb ja teab, millest mu jutt on ajendatud).

 

********

 

Midagi hästi tavalist hommikuse kohvi juurde ka :

 

 

***********************