Aastalõpu ..

Nõnda on, et aastalõpp on kohe-kohe aasta alguseks muutumas.

Aeg on vaid nö kokkulepitud suurus ja nii mõnegi kaasteelise jaoks on ka aastavahetus vaid aja kulgemise üks hetk. Nad ei lase end häirida ei kaubanduskettide pakkumistest ega säravatest vitriinakendest, püüdlikest naeratustest ega kingipakkidest. Ja võib-olla ongi niiviisi õigem! Ehkki mina ikka ei suuda loobuda nö paberkaartide saatmisest sõpradele, kellest tean, et see neilegi meeldib ja pisikeste hea-tuju-pakikeste tegemisest lähedastele, mõistan ma ka nö teisel arvamusel olevaid inimesi. Pisikesi rõõme on võimalik saada ja anda iga päev ning selleks ei olegi ju tegelikult vaja oodata mõnd erilist kuupäeva. Samas on leppelistel ajahetkedel siiski ka korrastav mõju ja mulle see meeldib! Hea on ikkagi teada, et täna on aasta viimane päev ja homme on juba uue aasta esimene päev. Lihtsalt nii on ja ... tegelikult ei ole selleks vajagi mingeid suuri pidustusi ega uhkeid "raha taevasse laialipillutamisi". Möönan, et ehk olen juba liiga häiritud sellest, et pikki nädalaid enne seda, kui ilutulestik võiks meeled hellaks teha, on linnas elades kuulda nn igapäevast paugutamist. Samavõrd ka sellest, et ... võib-olla liiga mustades värvides nähtuna ... tundubki see olevat "pidu katku ajal". Siiski ei saa ju unustada, et inimestele enamasti ikkagi meeldib nii kaarte-õnnitlusi-kingitusi saada kui ka taeva taustal ilutulestikku jälgida.

Nõnda ongi ja olgem leppivad sellega, et taolistes pisiasjades on inimesi, kes mõtlevad meiega sarnaselt ja on neid, kelle mõtted-soovid on veidi teistsugused.

☺☼☺☼☺

Mina rõõmustan ikka, kui mu postkasti tervitused saabuvad. Sõber Gunnarilt saabus armas kaart:

 

Liinalt:

Ja pisut aastalõpu meeleolupilte ka:

Selle hoone kohta saab täpsemalt lugeda siit: http://www.rak.edu.ee/kooli-ajalugu/

Vaade kaugusse....

... ja vaade märksa lähemale..

Ja niiviisi lõpetangi selleaastase blogiringi.

***************************************************************************