Imelik pealkiri, eks! Aga sel on ka tõsine põhjus.
Mul on juba ammugi probleemid põlvedega. Alguses olid põlvedes vaid "kahinad", aga peale seda, kui kuus aastat tagasi jõulude eel libeduse tõttu trepi peal "piruetti olin sunnitud tegema" ja selle tulemusena hiljem pikki nädalaid kipsjalaga "maadlema", on nüüd lisaks "kahinatele" ka valu. Just selle valu tõttu on keha ise hakanud raskust jaotama valesti ja kui ma ise ei jägi, siis kipub "tööd andma" rohkem teisele jalale. Paraku on seegi väsinud ja nõnda siis on tekkinud "vahelduv lonkamine" ja vahel tulevad ka kepp või kargud appi.
Eile olin kaupluses ja just imetlesin lõngariiulit, kui äkitsi lõikas tugev valu põlve. Oleks selline asi juhtunud kõndimise ajal, oleksin ilmselt maandunud poe põrandale. Niisiis ... komberdasin hädisena kassasse ja autosse ning otsemaid koju. Valu ei andnud järele ning ei allunud ka valuvaigisti mõjule. Püüdsin küll rahulikult lamada ja veidi õnnestus isegi ööund magada, kuid hommikul (ilmselt rohu mõju lõppes) algas valu veel hoogsamalt.
Mulle tundub, et on suisa näha, et paremas jalas on valu sees! Ta ju vasemast jalast tüki jämedam!
Aga elama peab seda elu, mis just parasjagu antud on. Nii ma siis üritan teha neid asju, mille tarbeks pole vaja jalale toetuda ega ringi kõndida ja loodan kõigest hoolimata, et ehk jõuab jalg jälle normaalmõõtmetesse enne pühade saabumist.
Näppisin pisut nelki ja apelsine:
***********************************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar