Taas karulaugu kiituseks.

Ma ei mäleta enam täpselt, kustkohast olen ma endale kopeerinud tarkusi, aga kindlasti on olnud need targad sõnad kirjas looduse- ja tervisega seotud kirjutistes.

 Niisketel heinamaadel ja hõredas võsas kasvav liilialine on üks esimesi kevadekuulutajaid. Maikellukestega sarnasedlehed tulevad välja piklikust sibulast, mis on ümbritsetud valgetest läbipasitvatest nahkadest. Vars sile, heleroheline, koos iega kasvab 30 cm kõrguseks. Tugeva küüslaugulõhna tõttu kutsutakse teda metsikuks küüslauguks ( see väldib segiminekut maikellukese ja mürgiste sügiskrookustega).

Talveunest ärganud karu sööb seda, et puhastada oma seedeelundid ning peletada loidus organismist.

Karulaugu tarvitamisel väheneb kolesteriin veres ja kui karulauku ja küüslauku süüakse , esineb vähem südame- ja veresoonkonna haigusi.

Välispidiselt võib karulaugu mahla kasutada mädanevate haavade ja nohu raviks.

Karulaugus esinevad toimeained, mis tõkestavad veres trombide teket, hoiavad ära infarkti ja insulti. Karulaugul on ka tugev antibiootiline toime. Seega hea viirushaiguste ning gripi profülaktikas ja ravis.

Varakevadel saab kogu taimest teha salatit, mis tugevdab organismi ning aitab allergiliste löövete korral.

**

Toivo Niiberg, Räpina Aianduskooli kutseõpetaja on muuhulgas kirjutanud:

Tegelikult on karulauk (Allium ursinum L.) Eestis kolmanda kategooria kaitsealune taim ning tema korjamine loodusest ja ka turustamine on keelatud. Küll tasuks teda külvata ja kasvatada enam koduaedades.

Karulaugu seemneid saab osta seemnekauplustest. Karulauk on 15−40 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars on kolmekandiline ning taim õitseb mais ja juunis. Tema õied on valged või roosad ning lõhnavad. Looduslikult kasvab karulauk salumetsades.

Karulauku kasutatakse toidu-, ravim- ja dekoratiivtaimena ammustest aegadest peale. Toiduks tarvitatakse noori võrseid ja lehti värskelt (salatiteks), aga ka maitseainena marineeritult, hapendatult, soolatult ja kuivatatult.

Karulauk omab tugevat antibakteritsiidset ja toniseerivat mõju ning on efektiivne ka igemehaiguste, arteroskleroosi, hüpertoonia ja ainevahetushäirete raviks.

Rahvameditsiinis kasutatakse karulauku palaviku, reuma ja köha puhul ning skorbuudi ja atero-
skleroosi raviks, kilpnäärmehaiguste puhul ning rögalahtistava vahendina. Tal on toniseeriv ja peptolüütiline ning kergelt diureetiline mõju.

**************************

Mina olen tavaliselt igal kevadel käinud oma sõbranna aias karulaugumuru "rüüstamas". Nii selgi aastal.

Täna hommikul hõikas aga sõbranna rõõmsalt "Läki metsa!" Ja mida saaks mul ollagi niisugusel kenal päeval metsaõhu vastu. Ja viis ta mind imelisse paika.

Puud ei ole veel lehte läinud ja seetõttu on metsaalune kaunilt roheline ... nii kaugele, kui silm näeb. Ja tasub vaid teha mõned sammud ning riivamisi minna vastu seda pinnakattetaimestikku, kui ninasõõrmeisse jõuab aroom, mille sissehingamisel võib sõna otseses mõttes tunda tervise juurdevoolu!

Tegelikult oli seal ka meri lähedal ning seega kaks mõnusat asja koos. Kahjuks on meil alati kiire ja pikalt nautima ei saanud jääda. Siiski oli see silmile ja südamele .... ja loomulikult ka kopsudele ... mõnus "aja-mahavõtmise-aeg".

Jah! Karulauk!

Küll on hea, kui on sõpru-sõbrannasid, kes kutsuvad endaga "terviserajale" või oma aeda kevadkorilusele!

♡

Aitäh, Marika! Aitäh, Evi!

Ja ... salatile kulub vaid leheke või paar, aga küll on hää!

Ja varsti on käes nurmenukkude õitseaeg! Mõned juba õitsevadki!

*********************************************