Sügis läheneb ja viljad valmivad ning mets on helde.
Enam ma ei julgegi väita, et ... sel aastal ma küll midagi ei hoidista, sest nagu näha - ma ei suuda sõna pidada. Isegi siis, kui ma mõnel päeval lihtsalt laisklen või siis natuke küpsetan, läheb mõnel järgneval päeval ikkagi nõnda, et korilase geenid nõuavad tegutsemist.
Ega ma ju õigupoolest enam isegi toiduga väga ei viitsi mängida. Vahel harva vaid ja võimalikult kerge vaevaga:
Oma rõdu kurgitaimed on küll tublid, aga natuke ostsin ikka kurki juurde ja kuna ma tean, et talvelgi olen salati tegemisel ikka sama laisk, kui suvelgi, siis marineerisin osa kurke kuubikutena.
No-nii, ja ei saa ma kuidagi ei üle ega ümber ka seentest. Neidki on parajalt sellisel hulgal, et jätkub nii soolamiseks, kuivatamiseks, marineerimiseks kui ka suviseks seenesoustiks.
No ja kui kõik päevaks planeeritud tegevused tehtud saavad, siis võib ju ometi ka veidi rõdul lõõgastuda kohvi ja koogiga ning imetleda ikka veel visalt rõdukastis silmailu pakkuvaid lillekesi.
************************************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar