Sai Ilmataadilt palutud ilusat ilma meie selleaastaseks väikeseks ringreisiks. Ja Ilmataat oligi kenasti nõus ning pidas lepingust kinni täie tõsiduse ja täpsusega.
Niisiis - puhkust alga!
********
Kõigepealt tegime pisikese vahepeatuse minu õetütre juures. Ta on usin hoidistaja ja köögis toimetaja ning kallistuste ning muude omavaheliste asjaajamiste järel sain minagi kaasa portsu talviste naudingute lähtematerjali.
*********
Esimeseks sihiks ja suunaks olime valinud Hiiumaa.
Juba mitmeid aastaid olin heietanud mõtet, et tahaksin näha ja kogeda Kärdla kohvikute päeva melu ning mõnu. Muidugi tegime siis plaane ka kogu ülejäänud Hiiumaa külastuseks.
Ja nii see algas:
Ja rahulikult kulgedes ning ilma nautides avastasime Hiiumaad. Meie eelmine saare külastus oli palju aastaid tagasi ning nüüd oli avastamisväärset küllaltki palju.
Vaatasime üle, kuismoodi see saar ikkagi paigal püsib:
Vot see Tubala vai teda kinni hoiabki ja ei lase maailmameredele purjetama minna.
"Kohustuslik" peatus ja kummardus vägevatele esivanematele:
Ilusad vaated:
Sääre tirp
Sääre tirp
Ja vot selles Sääre tirbi lahesopis on kena ujumise koht. Vesi ei olnud just väga soe, aga vee kutse oli tugev ja ujumine oli mõnus ikka!
Ja muuseumist ei raatsinud ka lihtsalt mööda minna:
See oli täiesti õige käik, sest peale huvitava väljapaneku imetlemist jagati meile ka kohaliku kultuurielu kohta teavet. Vot nii saimegi teada, et järgmisel päeval tuleb seada sammud Kassari rahvamajja.
Muuseumi ees püüdis pilke piimapukk koos piimanõuga:
Et päev oli alles nö poole peal, aga eelkohvikud juba töötasid, siis suundusimegi ühte neist:
Ja siis hakkaski kellaaeg jõudma nii kaugele, et seadsime autorattad ja sammud Suuremõisa suunas.
Juba siis, kui otsisin kõikvõimalikku teavet Hiiumaa kohta ... leidsin huvitava artikli:
Peaaegu meie kõigi elus on olnud oma Mamma. Kindel
naine, kes kasvatanud üles karja lapsi, tulnud rinnaga läbi tulest, veest ja
nõukogude võimust ning …
Juba see artikli algus äratas soovi ning kuna näitleja Margus Tabor on üdini sümpaatne, siis kasvas soov veelgi suuremaks. Jajah, aga kuna abikaasa esimene puhkusepäev oli ühtlasi ka Mamma lugude viimane etendumise päev, siis võtsin kogu julguse kokku ja tegin midagi üsna hullult minu loomusega mittesobivat - küsisin Marguselt eneselt, kuidas ikkagi saada pääsmeid etendusele, kui Piletilevis piletid ammuilma läbi müüdud. Ahh-ma-olin-sõna-otseses-mõttes ikka tõesti "kõrvust tõstetud", kui "õnne valemi" kätte sain!
foto kopeeritud artikli juurest
Ja need mõnusalt-muhedalt vestetud, armastusest, hoolivusest ja nostalgilisest igatsusest kantud eluepisoodid, võin julgelt kinnitada, on vähemalt minule selle suve (ja ilmselt ka pikemaajaliselt) parim elamus.
Vastuseks Marguse küsimusele etenduse lõpus: Jah, Mamma on kindlasti Su eluteed jälgides rahul ning Sa oled oma viimase Mammale antud lubaduse täitnud! Nii on - Sa oled oma Mammale hea pisine poiss!
Kui keegi veel huvitub sellest, miks ja kuidas etendus sündis ning Margus Tabori enese mõtteist sellega seoses, siis siin on veel üks artikkel:
Mina ei ole kahjuks kuigi sõnaosav ja julgusega on ka kehvad lood. Seega valisin kergema vastupanu tee ja püüdsin tänu avaldada sedaviisi:
*****************
Ööbisime Sõnajala hotellis. Mõnus, vaikne, avar eluruum, puhas, väga tore ja sõbralik personal .. justkui oleksime heade tuttavate juures külas olnud!
Ps. kohe sama hoone teises tiivas on Sõnajala söökla. Superhead toidud ja jällegi .. suhtlemine niisugune, et jääb mulje, just-kui just meid ongi siin tõesti pikisilmi oodatud! Ja hinnad olid väga rahakotisõbralikud.
Ms ei saa mainimata jätta, et see suhtumine "Just teid me olemegi siin oodanud ning küll on ilus, et te meile külla tulite!" saatis meid küll kogu Hiiumaal oldud aja.
Iidlased on ikka ilusad ja ead inimesed küll!
Iidlased on ikka ilusad ja ead inimesed küll!
Kuna Hiiumaal oli parasjagu toimumas Pasunafestival, siis äratas meidki hommikul mõnus muusika:
See oli virgutav ja vahva algus uuele päevale. Ja sellesse päeva mahtus jällegi ohtralt häid emotsioone.
Ja Kärdlas olid kaunid täpilised kruusid:
Kohvi- ja kalanaudingutest küllastunult otsustasime nö imada endasse veel seda mõnusat Hiiu atmosfääri: külastasime Vaemla villavabrikut ning Lesta ja Lammast.
Seejärel maiustasime HiiuKöögi hõrgutisega
Õhtupoolikul seadsimegi end sisse Kassari Rahvamaja saalis, et nautida toredat etendust, mille kohta olime muuseumist saanud vihje. Igatahes jäime väga rahule!
ning siis otsustas kaasa nõustuda "Lesta ja Lamba" pruulmeistri soovitusega ...
****************
Hiiumaa on nii parajalt pisike, et ei teki mingit tüdimust ja pikalt teelolekust väsimust, kui liikuda ka nt saare ühest otsast teise. Pealegi on huviväärset päris parajal hulgal, et ka jalgades kangestust ei teki.
Siin on võimalik näha, mida meri on uhtunud randa ning kuulata ja ka lugeda, mis sellise reostusega kaasneb. Eriti soovitaksin selle "kaubamaja" külastust neile, kes sügaval hingesopis julgevad tunnistada, et nendegi käest on prügi pudenenud mitte sinna, kus prahi koht ... ja teismeliste lastega peredele!
Sel aastal veel viimast suve sellisel moel külastatav Hiiumaa Eiffeli torn ning muud ehitised selle kõrval on põnev ja vahva elamus. Lootus jääb, et peremehe ja perepoja innukus ja loomingulisus ei rauge ning järgnevailgi suvedel on nii lastel kui ka täiskasvanuil võimalik oma südant rõõmustada!
Mõnusalt lustitud, liikusime edasi ..
Muidugi ... Kõpu
ja Ristna
ja Kalana.
Mõnus koht - on silmailu ja puhast mereõhku ning siin laintekohinas võib ajataju ära kaotada. Ainukeseks puuduseks on, et ei ole ujumiskohta.
************
Ja seejärel ootas meid juba Palanga. Muidugi on vaatamiseks ja muljete kogumiseks ning meenete ostuks mõeldud ja sätitud jalakäijate peatänav. Kuna see ei olnud meile esmane kauni kuurortlinna külastus, siis kulutasime rohkem aega niisama patseerimisele. Muidugi vaatasime neid vaatamisväärsusi ka, mis eelmistel kordadel vaatamata jäänud (kas lihtsalt "kahe silma vahele jäänud" või suisa uued väärsused).
Ja prügi paneme ikka ettenähtud kohta.
*********
Mul on vist mingi tõbi kallal, et olen hakanud huvi tundma avaliku ruumi kujunduse ja skulptuuride vastu. Tegime mõned peatused ja jalutuskäigud Leedu suurimas sadamalinnas Klaipedas.
Kaubasadam. Siit toimub ka ülesõit praamiga Neringa poolsaarele.
Muidugi on toredaid skulptuure ja skulptuurikesi linnas palju ja ilusaid, kuid kui keegi juhtub oma reisiteel Klaipedasse, peab talle ju ka midagi avastamiseks jääma.
Aga üks vahva pilt ikka veel - on ju seegi skulptuur, mis ostlema kutsub:
Ja need olid ilusad ... tõesti väga ilusad:
**********
Nii-nii ... Neringa ... Juodkranté ja Nida.
Miniatuuride muuseumis. Vaadake, see ülal paremal asetsev miniatuur on ka keskmisel fotol pihupesaga ühel kõrgusel ... no on ikka väikesed ja filigraansed küll kõik need teosed seal muuseumis.
Kuna kirikus oli parasjagu toimumas kontsert, siis ei tihanud rohkem sehkendada ja pildistada. Küll aga on selgelt aru saada, et tegemist on meremeestele olulise pühamuga.
Kuna see maja asub üsna kõrgel mäekesel, siis ...
jalavaeva vähendamiseks oli võimalik nii siia kui ka muisse paigusse (nt tuletorni juurde või ka päikesekella juurde ..) pääseda nõnda:
Meie seekordne pesapaik:
Mmmjahh, kuna mina olen nõus sööma hästi valmistatud kalarooga nii supina, praena kui ka magustoiduna, siis tuli kohe järele uurida, millist kala pakutakse.
Välja sai valitud uotas e kammeljas:
Nida on täiesti ja üleni turistidele orienteeritud linn. Lisan veel, et see on kuurort, mis pakub vähe neile, kes eelistavad õllekaid ja lärmi. See on pigem tõesti puhkust ja rahulikku "aja mahavõtmist" nautivaile puhkajatele.
Meile meeldib. On aega nautida aja tasast kulgemist ning tunda end hästi, lubada endale pingutuseta jalutuskäike, mõnuleda rannakohvikus, lasta pilgul ekselda ja rahu leida laheveel, imetleda veepiiril askeldavaid luiki ja parte, panna tähele kallasrajal leiduvat ilu.
Varahommikune vihm sadas teiselpool lahte teisel kaldal ja ilmataat hoidis ikka lubadust.
Muidugi on mõeldud ka lastele ja neile, kellele lihtsalt meeldib end liigutada:
Neringalgi olime juba mitmendat korda ja eelmisi elamusi olen juba eelnevatel aastatel kajastanud.
**********
Reis aga kestis veel päevakese. Selle veetsime Riias.
Teel Riiga kohtasime vissisid.
Kõigepealt suundusime Riia kohvivabrikusse. Sinna olin esitanud tellimuse ja läksime seda ära tooma. Kohvivabriku omanik tegi meile tõelise üllatuse, kui esmalt pakkus meile tassikese väga head kohvi ja seejärel korraldas meile eksklusiivse ekskursiooni tehases ning rääkis nii tehase saamisloost kui ka osaliselt enda eluloost. Seejärel jagas veel huvitavaid nippe hea kohvi keetmiseks/valmistamiseks.
Taevake, jällegi tekkis tunne, et ... no tõesti, teid me just ootasime ja just teie oletegi VIPid.
Sealt edasi suundusime hotelli.
Endid nö sisse seadnud, suundusime varem väljavalitud objekte ja ka lihtsalt teele jäävaid objekte külastama.
Läti Rahvusraamatukogu Daugava kaldal.
Bremeni linna moosekandid, kelle ninade katsumine toovat õnne.
Kristall ühes väikeses kunstipoes - kõik ainulaadsed autoritööd.
.. ja keraamika
Ja siin on midagi käsitöölistele:
Pärastlõunaseks kehakinnituseks astusime sisse lummavasse pannkoogimaailma.
Õhtusööki nautisime aga hotelli restoranis.
*********
Kes siiani on vastu pidanud, on juba kangelasteoga hakkama saanud.
Enda tarbeks on pilte küll palju rohkem, aga ma ei piina lugejat rohkem.
Vaid mõned pildid kaasatoodud asjakestest:
********
Ja üheksandal päeval, muljetest pungil ja naeratus näol, sadas peaaegu kogu selle aja, mil autorattad koduteed lühemaks mõõtsid. Kodutänavasse jõudes pidas Ilmataat ikka lõpuni lubadust ja laskis meil kenasti kuivana endid ja oma kotid/pakid tuppa toimetada.
Ilmataadiga tuleb ikka häid suhteid hoida!
***************************************
Sinu reisikirju naudin alati. Kui kunagi peaks ise selle teekonna ette võtma, siis su blogist saab head nõu.
VastaKustutaAitäh! Mina loen Sinu kirjutisi nagu põnevat järjejuttu ja ehkki ma kunagi ilmselt neisse paigusse ei sattu, kuhu Sinu jalg on astunud, tunnen vahel tunnet, nagu oleksin koos Sinuga rännanud!
Kustuta