17.3.15

Sotsiaaltööpäev 2015.

17. märts - Rahvusvaheline sotsiaaltöö päev.
ESTA e Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon tähistas oma liikmeskonna pidupäeva Pärnu teatris "Endla".
 
 
Mina jõudsin veidi varem kohale ja imetlesin kaunist päikeselist kevadhommikut Pärnu südalinnas. Vaikne, justkui alles virguv ja hommikuses ringutuses mõnulev oleskelu. Vaid üksikud tõttajad ja mõni minusugune uitaja ...
 




 
Sotsiaaltöötajate pidupäeva tähistamine oli igati mõnus.
Oli nii meelelahutust kui ka töist tegevust ja parimate tunnustamist. Oli lilli ja rõõmsat elevust. Oli toredaid kohtumisi ja uusi tutvusi.
Siinkohal ei saa ma jätta uhkustamata, et minu kallis sugulane Margit on väga-väga-väga .... ja on igati õiglaselt tunnustatud ning täieliselt väärt tiitlit Aasta lastekaitsetöötaja!
 
 
 
 
Siin laual ja laua kõrval on nominentidele ja tituleeritutele lilled ja meened/autasud.
 
Ja päevapoolitusel pakuti ka mahla-kohvi-torti-küpsiseid jms. Ms nii head kohupiimatorti ei ole mina varem veel kunagi saanud - see oli imeline!
 
Aga see pilt - avaras banketiruumis oli parasjagu seintel fotonäitus Endla teatri nn tagaruumidest. Sealt ka see väga tore fotofragment!
Ja meie ei pidanud küll hambaid varna panema!
 
 
 
******************************************************

13.3.15

Kevad ja Uno Bossa.

Nii nagu kevad tuleb igal aastal, kuid ikka erinevana, võib ka üks teatrietendus olla teist-, kolmandat- või veel mitmendatki korda vaadatuna olla ikka uus ja erinev.
 
Täna on kalendri järgi küll veel talv, aga loodus ärkab - lillekestel ninad mullast välja pistetud päikest püüdma, vahtral ja kasel mahlad valla ja õues on vaid neis kohtades veel lumeriismeid, kuhu seda talve jooksul kuhjati.
 
 
Ja teatietendus "Uno Bossa ehk Uno Loobi seitse elu" on tänu suurepärasele lavastaja-kunstnike-liikumisjuhtide jne jne aja- ja olustikutunnetusele just niisugune, et heliseski vastu mu kõigilt hingekeeltelt. Olen ju ka üles kasvanud nö Horoskoobi-ajastul. Ja näitlejad .... muidugi ... kõik klappis oivaliselt ja Uno Loobi rollis Margus Grosnõi oli täiesti võrratu. Juba Tema esimene rolli sissetulek (U.Loobi alustatud laulu nö poolelt salmilt jätkamine) võttis nö "südame puperdama". Vapustav! Ja ei loe, et tead seda oodata ... ikkagi on imeline!
Tundub, et see on etendus, mida võiks veel mitmeidki kordi uuesti vaadata-kuulata....
 

Julgen väita küll, et Rakvere teater on väga hea teater ja näitlejad on meil ka suurepärased!
Muu teatripersonal muidugi ka, sest kui poleks neid nö taustajõude, jääks ikka väga palju vajaka!
Aitäh neile kõigile, kes võimaldavad meile kultuurilisi elamusi!

 
***********************************

10.3.15

Reisimine.

Reisimine või ükskõik millisel muul moel - matkamine, rännak lähemale või kaugemale .. - on alati tore ja teeb meeltele head. Muljed ja mälestused on need, mida meilt ei saa ära võtta. Seepärast - kui vähegi võimalik, kasutage juhust ja reisige, matkake ja koguge seda hinnalist ja hindamatut varandust!
Sel korral ei käinud meie reisil, aga muljeid ja meeneid jagus ka meile. Ja mulle meeldib nii vaadata kui ka kuulata reisimuljeid ... tekkib tunne, justkui oleks ise reisil käinud ja põnevust kogenud.
 
Poeg reisis ja jagas muljeid:
 

Ja poeg tõi meile:
 
 
 
  ͼ ᴥ ͽ 
*******************************



8.3.15

8.märts.


********************

6.3.15

Kodutööde lihtsusest ja perenaise laiskusest.

Oli ka minu elus aeg, mil pesupesemine oli suur ettevõtmine ja nõudepesu tähendas seda, et olin seljaga teiste kodakondsete poole ja solistasin ennastunustavalt kättpidi vees. Nüüd, mil aega on edasi rutanud, võin öelda, et .... kui tõesti midagi teha ei viitsi, siis pesen nõusid või pesu (mina ju annan vaid vahendid ja käsu, ning masinad teevad töö ära).
Seega peaks nagu rohkem aega jääma teiste asjadega tegelemiseks. No küllap jääbki, aga ega see ei tähenda, et perenaine ise virgemaks muutub.
Täna siis, masinatele tööd kätte jagatud, otsustasin kaks laisa küpsetaja kooki/torti valmis nokitseda.
 
 
 
Nüüd lähen laisklen edasi!
 
***********************************
 


5.3.15

Kevad, kohv ja kaunid köögitekstiilid.

Jajah, kalendrijärgse kevade alguseni on jäänud veel pisut aega, aga ometi on juba kuulda kevadisi hääli ja näha kevadlilli ninasid mullast välja pistmas ning puid põõsaidki jõudsalt pungi paisutamas. See ootamise aeg on ilus ja tore ning probleemiks on vaid, et ei oska seljariideid valida, kui õueminek plaanis. Ühe jopega on seista paras, aga liikuda palav ja teisega liikuda paras, aga kui juhuslikult vaja seista, siis veidi jahedavõitu. Batsilliplikad ja pisikupoisid on aga kohe jaol, kui veidigi kaitsetumasse seisu juhtud jääma. Aga linnas vähemalt on liikumine juba kergem - lumi taandub ja enam ei pea hirmsasti libastumist või kukkumist kartma.
Täna käisingi sõbrannaga veidi juttu veeretamas ja kohvi joomas. Pätsi kohvikus. Kena, mõnus, viisaka ja sõbraliku teenindusega, pealelõunasel ajal nö väikeseks vestluseks sobivalt õdus koht.
 
Latte.
 
Aga mõned päevad tagasi ....
Kes on jälginud Eha tegemisi, see teab ja on näinud, kui ilusaid asju ta loob (maalid, õmblustööd, kaardid...). Ja küllap mäletab tema albumist/blogist ka neid iludusi:
 
 
 
Kohe, kui ma neid nägin, tundsin kuis süda tegi uperpalle ja ....
... nüüd on nad minu omad ja ma olen väga-väga rõõmus. No nii rõõmus, et ei saa seda rõõmu jagamata jätta! Küll on tore, et on inimesi, kes oskavad ilu luua!
 
*********************


1.3.15

Teater ja sokid.

Oh, mulle meeldib teatrietendusi vaadata. Mälestused ja kogemused on need, mida meilt ei saa ära võtta ja seepärast püüame endile aeg-ajalt ikka kultuurseid naudinguid pakkuda.
Seekordne etendus:
Kollektiivne eneseabietendus.
(eneseabikomöödia)
 
Oli hea, oli vägagi õpetlik ja asjalik läbi huumoriprisma!
 
Ja mõned pildikesed (pildistatud telefoniga - ma ei käi teatris fotoaparaadiga... aga äkki ikka peaks?) teatri kohvikust, kus huvitavate kostüümide väljapanek ja jalutusruumist, kus oli väike skulptuuride ja maalide väljapanek.
Kunstnikud Ilme ja Riho Kuld, Maigi Magnus ja Rene Reinumäe.
 





********************
 
Nüüd natuke ka sokkidest.
 
 
Isetegija.net-s oli põnev projekt ja ma võtsin sellest ka natuke osa. Meilitsi saadeti sokisääre muster ja täna on siis see päev, kui foorumis avalikustatakse tööde tulemusi. Põnev oli kududa ja põnev on vaadata ...
Minu sokisääred said sellised:
 

**************************************************
 
 
 

25.2.15

Pannkoogid... pannkoogid...

 
Leidsin poest huvitava toote ja otsustasin ära proovida - no kuidas muidu teada saada, kas on ikka hea!
Tõdesin: on mugav ja on hea!
 


 
Ja kui kookidele lisada veel mõnd väga maitsvat moosi, siis on maiasmokal lustipidu!
 

 

***************************************


23.2.15

Poliitikast ja toidust.

Mina olen valiku teinud ja oma kodanikukohuse täitnud. Samas ma ei tea, kas tuleb see mu vanuselisest eripärast või pettumisest (vahel osutub tõeks, et võimu juurde pääsedes muutuvad inimeste vaated ja tõekspidamised), kuid mulle tundub, et iga korraga muutub valimispropaganda aina suuremaks narrimänguks. Üha rohkem loobitakse loosungeid ja lubadusi, millele ei ole mingit katet ega tagatist. Parteide ja erakondade kirjapandud tegutsemise platvormid on laialivalguvad ja kui küsitakse mingi konkreetse olukorra suhtes seisukohta, siis vassitakse ja hämatakse ning ..... see teeb kurvaks!
Jajah, muidugi ... töötus kasvab ja järgmisel aastal (kui käivitub töövõimereform) lisandub väga suurel hulgal töötuid. Sestap on ju RKsse pääsemise korral loodetavasti 4 aastat nö kindlalt leib laual.
 
Aga mulle tundub, et lause sellel netist leitud pildil on üsna tõene:
 
 
*****
 

 
Meie kliimas on kaks kindlat asja - riideid ja toitu vajavad kõik elavad inimesed riigikorrast olenemata.
Meie riigil on homme sünnipäev ning sel puhul püüavad paljud pereemad ja -isad katta ehk ka laua pisut pidulikumalt. Internetilehekülgedel on soovitusi ja retsepte ohtralt. Nt.
Huvitavaid retsepte leidub ka selles raamatus:
 
 
*****
Alati ei pea aga suurt ja uhket peolauda katma. Vahel on väga mõnus sõpradega lihtsalt niisama kokku saada, kohvi ja koogikest nautida.
 

Vot nii, sõbrad!
Ilusat kodumaa sünnipäeva ja ...
.. olgu saatus helde saatma meile kaasteelisteks rohkem selliseid inimesi, kellega tahame oma pidukooki jagada!
 
******************************


17.2.15

Vastlapäev.

Nami-Nami õpetab:
 
Maavald.ee seletab:

 
************************************

14.2.15

Õdus ja mõnus õhtupoolik väga heade sõpradega.

Parimad sõbrad on iseenda lähedased.
Ja veel on väga-väga head sõbrad, kelle suhtes kehtib mõte ja teadmine, et nad on meie teele saadetud selleks, et me saaksime tunda hea-ja-kurja-tundmise-puu maitsvamaid vilju.
Sugulasi ei saa me valida ja mina tean, et võin olla õnnelik - ma olen sündinud heade sugulaste/hõimlaste hulka. Sõbrad on aga me endi valitud ja ... ka siin ei ole mul põhjust ühtki halba sõna või mõtet kaaluda.
Tänagi käisid meil külas meie väga head kaasteelised ja veetsime koos kena, mõnusa, õdusa õhtupooliku.
Mina katsin tagasihoidliku külmlaua ja maasikate ja sidrunikreemiga koogi.

 
 

Sõbrad tõid muffineid ...
 


... ja väga laheda kingituse - kommipuu, kahe tahiga küünal, imetore kaart:
 



Suurepärase õhtu eest täname Katit, Martinit, Rosannat!
 

 
*******************************
 



13.2.15

200 imetoredat hommikut ja päeva.

Just nii palju hommikuid ja päevi saan ma nüüd oma uue teejuhi abil alustada ja veeta ning nautida. On ju ütlemata hea, kui on olemas keegi, kes hoiab hellalt käest ja annab igal hommikul teada, et oled oodatud, hoitud ja armastatud.
 

Ja kui ring täis, saab ju jällegi otsast alata.... Seega on mul eel veel 200 x n ilusat päeva!
Pakis olid veel imearmas savist liud, mis koheselt südame võitis ja kaart, mille valmistamine on nii peen näputöö, et seda vist peab lausa pintsettidega tegema.
 
***
 
Samas pean nentima, et olen olnud saamatu ja laisk. Kogu aeg ei saagi virk ja tubli ka olla, aga nüüd on mul ka õige pisike põhjus, mille taha kogu oma laiskusekoormaga küll väga hästi ei mahu, ent ....
 
Vanainimese luud on ikka koleväga haprad.
 
****
 
Lisan siia veel ka kaks magusat pilti.
Homme on juba sõbrapäev ... ja need maiused valmivad eriti lihtsalt ja kiirelt:
 


****
 
****
 


**************************************************

 
 



6.2.15

Täiesti käsitööta nädal.

Jah, nii just ongi. No kohe mitte midagi käsitöist ei ole näidata, sest mitte midagi ei ole teinudki.
Olen hoopis käinud taastusravis ja jalutamas. Tervislik seisund on küll pisut ehk paremaks saanud, aga ilmselt kulub nüüd siiski veidi aega enne, kui tegutsemistahe tagasi tuleb.
Mõned pildid.
 
Ma olen küll busse liikluses näinud, kuid mitte ise reisijana sõitnud. Sestap oli mulle ka avastuseks, et bussiistmetel on turvavööd ja ka meeldetuletused nende kinnitamiseks. Ohhoo-efekti tekitasid ka pildil nähtavad prahikotid, mida ehk saaks kasutada ka need reisijad, kel äkitsi halb hakkab...
Ega ma ei tea, kas nii ongi nüüd kombeks, või on see konkreetne bussijuht lihtsalt nutikas ja oma bussi puhtusest väga hooliv. Igatahes mulle küll meeldis niisugune ettenägelik lahendus. 
 
 
Ja nüüd veel mõned vaated, mis pilke köitsid:
 
Kenasti sepistatud tugeval alusel üsna kopsakas latern meditsiiniasutuse trepi ja selle ümbruse valgustamiseks.

Kui jalad kõrvaltänavate jääkonarustel koperdamisest väsinud, saab kenasti jalgu puhata ja hinge tõmmata enne, kui raviprotseduurile suunduda.

Ja kui on vaja kirja saata, saab sellegi asja kenasti korda ajada.

Härmatis.

Mänd.

Talvine kollaaž.
 
 
*Ma ei ole niigi teab-mis-oskuslik pildistaja ja telefoniga pildistades ei muutu fotode kvaliteet ka sugugi paremaks.  
ͼ  ͽ 
********************************