Ei saa me läbi Lätita ...

No jällegi - tuleb aga reisikihk peale ja inimene, va nõrk olevus ei jaksa meelitavale mõttele vastu seista. Nii me siis tegimegi väikese rännaku naabrite juurde.

Mida rohkem me siit põhjaranniku lähedalt lõuna poole liikusime, seda soojemaks läks ja seda rohkem näis kõik loodus õitesse mähkuvat.
Riias olid kastanid täisõies.

Lido õuel õitsesid nii kastanid, õunapuud kui ka sirelid.

Üldiselt tundus, et ... vähemalt sellel kevadisel nädalal oli Lido värviks kollane.

Teisel hommikul toimetasime veel veidi omi asju ja Riia kesklinnas vaatasin kella ...

Juba tükk aega sõitnud, tundsime, et võiks natuke ka keha kinnitada. Olime varemgi kaunist paigast "Mazais Ausis" (Google tõlgib - "väikesed kõrvad" ... Hmmmm?) mööda sõitnud ja otsustasime nüüd kaema minna .....

Ja seal oli tõesti, mida vaadata ja mille peale ahhetada ...

Lisan vaid mõned pildid (ehkki seal paigas klõpsisin tegelikult kõvasti üle saja foto).

Ilm oli soe ja varesel oli vasem tiib ... ee, või oli see parem tiib ... ära väsinud ja nõnda ta seal istus pakutüki peal ja toetas selga vastu puu tüve ning puhkas.

Selles puhkekohas olid vaatamisväärsused väga hästi paigutatud - piisavalt aurute vahedega, et nad teineteist nö "sööma ei hakkaks" ja samas piisavalt tihedasti, et mitte ühe huviobjekti juurest teise juurde liikudes ära väsida ja tüdineda. Lisaks vaadatavatele objektidele on seal ka mitmekesised võimalused nii perepuhkuseks, kalapüügiks, sauna- ja grilliõhtute veetmiseks ja ka korraliku lõuna või kohvipausi pidamiseks.

Pildil - söögikoha terrass.

Ja ... ohhoooo ....

Kui nüüd kellelgi huvi tekkis, siis:

*************

Kõhusopid kinnitatud, liikusime taas kodu poole ning korraga tekkis tunne, et keegi püüab midagi "teada anda" .....  pilku tõstes tekkis küsimus ...

Tore ju, kui on nö reisisaatja, eks!

Ja siis taas Eestis. Mulle meeldib vaadata ja avastada ilusaid tähiseid. Nendeks võivad olla nii postkastid, pingid kui ka bussiootepaviljonid. Õnneks on inimestel ka ilusaid, huvitavaid mõtteid ja head fantaasiat.

************************

Nüüd veel mõned toidu- ja koriluse pildid.

***

********************************

Ilusat, toredat, toimekat uut nädalat teile, sõbrad!

♡

***********************************

Kevadist kergust.

Elu on lill - nõnda tavatsevad nii mõnedki kirjeldada oma emotsiooni.

On´s tõesti lill?

Kui praegu ringi vaadata ja ilu ning lõhnu nautida, siis ilmselt ongi!

Üksteise võidu on end õiekleitidesse ehtinud kirsid, õunad, toomingad ja muudki nestet korjavaid putukaid kohale meelitajad.

Kõike seda ilu ja kergust vaadates/tundes tekkiski isu millegi kerge järele.

Keetsin ühe kerge supi:

☺

***********************************

Kohv ja kartulipuder hakklihasoustiga.

Nescafe korraldas kampaania HEAD SÕBRAD. Lähemalt saab teavet siit: https://www.coop.ee/nescafe-kampaania/

Ja tegelikult sain kampaaniast teada alles siis, kui ostudega juba kodus olime ning kohvipakkidel kleepse märkasime. No tore on - kohvi joome me niikuinii mõnuga, aga punastest tassidest on seda ka kena teha!

Hommikud on üleüldse ilusad, kui ilmad näitavad oma lahkemat nägu ...

***

Ma ei tea, kas see on vaid minu maitse"hälve" või on ka teisi, kellele meeldib nö teise päeva kartulipuder rohkem, kui vastvalminu ...

No igatahes meeldib mulle ka praekala teisel päeval rohkem kui kohe peale praadimist ning kartuli- ja segadispudru ülepraadimisel tekkivad nö praekoorikud näivad mulle veel eriti hõrkude palakestena.

No ja hakklihakaste, või pigem ikka -soust, on kindlasti just see, mis maitseb meie peres kõigile. Kellelegi meeldib ehk guljašškaste, kellelegi hoopis böfstrooganov ja kellelegi maksakaste ... aga hakklihasoust meeldib kõigile ja ei tekita ühtki ninakirtsutust.

********************************

Hommik.

Kaunis hommikuhahetus. Päike on just-just ärkamas (eriti hästi on näha vana veski kiivrit vaadates).

Mul on kassidega omamoodi suhted. Olen allergik, kuid ometi ma imetlen nende imelist graatsiat ja elegantsust omapäi kõndimisel. Tõenäoliselt tunnetavad seda ka kassid ise ja nö eriti agaralt mulle sülle ei roni. Võib ka olla, et nad on hoopis tänulikud, et ma nende poole käsi ei siruta ja lasen häirimatult oma tegemistega tegelda. Mäletan, kuis vanaema mind õpetas, et kassi ei tohi ära riduda (st väntsutada), sest siis ei saa temast head hiirepüüdjat ega oma pojakestele head ema! Hiirepüüdmine oli oluline märksõna, sest olin ometi kuulnud, millist hävitustööd nood pisikesed närilised suudavad korraldada ja mulle meeldis meie hiirevaba kodune keskkond. Tähtsam argument oli siiski see, et kass oleks oma poegadele hea ema!

Ja hiljem, kui tekkis minu allergilisus, siis oleme kiisudega lihtsalt hästi läbi saanud - teineteist ahistamata ning vastastikku austades.

Kes hommikuti külas käib, see asjatult ei longi .....

Ja üle hulga aja tuli kange isu pudru järele.

.. jah, vaid veidi värsket tomatit soolaga ning võisilm pudrusse - on tõesti hea!

***

Hommikune üllatus:

Nurmenukk on tõesti lisaks oma tagasihoidlikule, ent ometi päikeselisele ilule ka üks ütlemata hea tee-, salati- ja ravimtaim.

https://et.wikipedia.org/wiki/Harilik_nurmenukk

http://www.remedyway.ee/blog/nurmenukk/#.Vy9C8I9OLIU

http://alkeemia.delfi.ee/tervis/taimetarkused/kaunis-ja-tervendav-nurmenukk-toob-leevendust-peavalude-ja-migreeni-korral?id=69703599

http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/nnukk.htm

http://www.eestiloodus.ee/artikkel1496_1476.html

http://maarohud.weebly.com/nurmenukk.html

http://herba.folklore.ee/?menu=taime&tid=633

http://www.inkodu.ee/index.php?est/589/uudised/Tavaline-kevadlill-Nurmenukk-on-mitmekulgne-ravi--ja-salatitaim

Need on vaid mõned artiklid.

***

Küll on mul hea meel selle üle, et reisimiseks on tänastel noortel (ja ka vanadel, kui rahakott lubab) märksa avaramad võimalused, kui meil oma nooruses. Samas muidugi oli meil suurem (ja viisavaba)võimalus tutvumiseks tolleaegsete liiduvabariikide ja nende kultuuriga.

Nüüd uhkustan meenetega, mis toodud nö meeleheaks. Külmikumagnetid - need rõõmustavad silma ja aeg-ajalt ikka meenutavad nendega kaasnevat "lugu". Ilma loota oleks natuke igavam ju!

Need on poja viimastelt reisidelt toodud.

***

Kaunist emadepäeva ...

**************************************************

Oligi ilus päev ... sai kuuldud ja loetud kauneid sõnu ning mõtteid ... sai nurmelgi käidud:

*****************************

Kuhu küll kõik lilled jäid?

Aleksander Stroganov

Kuhu küll kõik lilled jäid?

Fantaasiamäng Marlene Dietrichiga

Lavastaja Eili Neuhaus
Kunstnik Irina Marjapuu
Tõlkija Aive Kaldra
Osades Ülle Lichtfeldt, Marin Mägi-Efert, Madis Mäeorg (külalisena)

Marlene Dietrich - helesinine ingel, paljude poolt armastatud, jumaldatud, imetletud, igatsetud; patsifist, vägivalla ja ülekohtu vastu võitleja, ainulaadne isiksus, ema, femme fatale. Seda kõike oli Marlene Dietrich ja ometi jäi ta oma elu lõpuni saladuseks.

Tahate legendi? Palun väga – me pakume seda. Tahate skandaalseid paljastusi!?
Olete lahkesti oodatud! Ainult, et Dietrichi paljastused võivad olla üle mõistuse ausad. Pole kindel, kas nähtu teile meeldib, kas see hirmutab või ahvatleb.

Igal juhul, igavesti teie Marlene Dietrich tõuseb, särab ja imetleb elu!

**

Just nii on kirjutatud selle etenduse sissejuhatuseks. Etendus ise on mõneti ootamatute rollilahenduste ja  .... kindlasti mõjuvad need kohati ka nõnda, et vaataja ei suuda lavastaja mõttekäänakutega "kaasa joosta".

Jah, näitlejad olid kindlasti aplausi ära teeninud, kuid .... miski jäi nagu siiski kripeldama. Ehk oli see tunne, et lavalt pakutu erines sellest, mida olin oma mõtteis ette kujutanud (aga see on ju minu enda probleem ja ma kirjeldangi siin vaid enda emotsioone). Kindlasti ei ütle ma, et kahetsen teatrikülastust ning ... igaühel on võimalik ise oma seisukoht kujundada!

*****************************

Katsetades saab selgust.

Jah, just! Katsetades saab selgust, kas mingi asi on hea ja kas tasub teinegi kord korrata mõne söögi või ükskõik mille muu valmistamist.

Nüüd võin kinnitada, et karulaugu kuivatamine on võimalik ja mõttekas, kui on soovi teda kasutada peeneks hõõrutud pulbrina nt maitsevõi valmistamisel.

Ja kui juba, siis juba ....

On ikka head küll!

Ja ehkki eile ristisin selle koogi pannkoogiks (pannkoogijahust ju), arvas abikaasa, et see on siiski pigem nagu sõrnik või kohupiimavorm. No olgu siis pealegi! Aga lisas kohe ka soovi, et võiks ju sellele vormile ka kisselli juurde pakkuda ..

No saigi siis kokku üsna nostalgiline kohupiimavorm kisselliga.

****************************************

Korilase kevad.

Juba ma kirjutasin, et naudin sõprade abi ja selle abi vilju. Rõdul kasvab juba usinalt nö teine sats karulauku ja esimest lauguseltskonda saab rõõmsalt kasutada.

Pidasin sõbrannaga nõu ja lisaks külmutamisele otsustasin proovida ka karulaugu kuivatamist karulaugusoola valmistamiseks. Näis-näis, kas on hea mõte! Kindel on aga see, et kui ei katseta, ei saagi teada!

Nojah!

Eks üldiselt on ju teada, et mõni meist on lihtsalt laisk ja .... nagu nüüd on kombeks öelda: harjuge sellega, sest ka kõige suurema tahtmise korral ei suuda loomult laisk kuigi kaua oma laiskust varjata!

Nii jõudis ka minuni teadmine, et no "tee või tina", aga möödundsügisene kõrvitsake nõuab endale klaasist rüüd. Mis mul siis üle jäi? Kogusin oma viitsimise kokku ja pakkusin talle lisaks purgikestele ka marinaadi.

Ja kuna köögiriiulilt vaatas vastu "Vilma" pannkoogijahu pakk ning kuna abikaasa oli teinud sellest asjaolust lähtuvalt juba mitu vihjet, siis küpsetasin ka ühe nö katsekoogi.

Jajah, ja kui juba eksperimenteerimiseks läks, siis valmistasin midagi ka võileivakatteks.

Hääd tervist!

***********************************

Taas karulaugu kiituseks.

Ma ei mäleta enam täpselt, kustkohast olen ma endale kopeerinud tarkusi, aga kindlasti on olnud need targad sõnad kirjas looduse- ja tervisega seotud kirjutistes.

 Niisketel heinamaadel ja hõredas võsas kasvav liilialine on üks esimesi kevadekuulutajaid. Maikellukestega sarnasedlehed tulevad välja piklikust sibulast, mis on ümbritsetud valgetest läbipasitvatest nahkadest. Vars sile, heleroheline, koos iega kasvab 30 cm kõrguseks. Tugeva küüslaugulõhna tõttu kutsutakse teda metsikuks küüslauguks ( see väldib segiminekut maikellukese ja mürgiste sügiskrookustega).

Talveunest ärganud karu sööb seda, et puhastada oma seedeelundid ning peletada loidus organismist.

Karulaugu tarvitamisel väheneb kolesteriin veres ja kui karulauku ja küüslauku süüakse , esineb vähem südame- ja veresoonkonna haigusi.

Välispidiselt võib karulaugu mahla kasutada mädanevate haavade ja nohu raviks.

Karulaugus esinevad toimeained, mis tõkestavad veres trombide teket, hoiavad ära infarkti ja insulti. Karulaugul on ka tugev antibiootiline toime. Seega hea viirushaiguste ning gripi profülaktikas ja ravis.

Varakevadel saab kogu taimest teha salatit, mis tugevdab organismi ning aitab allergiliste löövete korral.

**

Toivo Niiberg, Räpina Aianduskooli kutseõpetaja on muuhulgas kirjutanud:

Tegelikult on karulauk (Allium ursinum L.) Eestis kolmanda kategooria kaitsealune taim ning tema korjamine loodusest ja ka turustamine on keelatud. Küll tasuks teda külvata ja kasvatada enam koduaedades.

Karulaugu seemneid saab osta seemnekauplustest. Karulauk on 15−40 cm kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars on kolmekandiline ning taim õitseb mais ja juunis. Tema õied on valged või roosad ning lõhnavad. Looduslikult kasvab karulauk salumetsades.

Karulauku kasutatakse toidu-, ravim- ja dekoratiivtaimena ammustest aegadest peale. Toiduks tarvitatakse noori võrseid ja lehti värskelt (salatiteks), aga ka maitseainena marineeritult, hapendatult, soolatult ja kuivatatult.

Karulauk omab tugevat antibakteritsiidset ja toniseerivat mõju ning on efektiivne ka igemehaiguste, arteroskleroosi, hüpertoonia ja ainevahetushäirete raviks.

Rahvameditsiinis kasutatakse karulauku palaviku, reuma ja köha puhul ning skorbuudi ja atero-
skleroosi raviks, kilpnäärmehaiguste puhul ning rögalahtistava vahendina. Tal on toniseeriv ja peptolüütiline ning kergelt diureetiline mõju.

**************************

Mina olen tavaliselt igal kevadel käinud oma sõbranna aias karulaugumuru "rüüstamas". Nii selgi aastal.

Täna hommikul hõikas aga sõbranna rõõmsalt "Läki metsa!" Ja mida saaks mul ollagi niisugusel kenal päeval metsaõhu vastu. Ja viis ta mind imelisse paika.

Puud ei ole veel lehte läinud ja seetõttu on metsaalune kaunilt roheline ... nii kaugele, kui silm näeb. Ja tasub vaid teha mõned sammud ning riivamisi minna vastu seda pinnakattetaimestikku, kui ninasõõrmeisse jõuab aroom, mille sissehingamisel võib sõna otseses mõttes tunda tervise juurdevoolu!

Tegelikult oli seal ka meri lähedal ning seega kaks mõnusat asja koos. Kahjuks on meil alati kiire ja pikalt nautima ei saanud jääda. Siiski oli see silmile ja südamele .... ja loomulikult ka kopsudele ... mõnus "aja-mahavõtmise-aeg".

Jah! Karulauk!

Küll on hea, kui on sõpru-sõbrannasid, kes kutsuvad endaga "terviserajale" või oma aeda kevadkorilusele!

♡

Aitäh, Marika! Aitäh, Evi!

Ja ... salatile kulub vaid leheke või paar, aga küll on hää!

Ja varsti on käes nurmenukkude õitseaeg! Mõned juba õitsevadki!

*********************************************