Töövõimetusest ja töövõimest.

Tere!

Mind ajendas oma mõtteid kirja panema juba mitmeid kuid kestev olukord, kus meie riigis sõidetakse pidevalt teerulliga üle küll rahva enamuse tahtest, küll neist, kes niigi nõrgemad ja vähem kaitstud ...

 

Lugemiseks enne minu mõtete lugemist: http://okkalisedarutlused.wordpress.com/2014/11/23/teerullistrateegia-e-veel-kord-toovoimereformist/

 

Ja nüüd siis minu mõtted:

 

… Algne töövõimereform ei kannatanud üldse kriitikat, aga nüüd pidavat asi olema ikka nii-nii hea, et kohe lausa lust …

Töövõimereform on nüüdseks siis seadusena vastu võetud ja ootab vaid presidendi kinnitust. Usutavasti ei jää see tulemata L

Olen nii Riigikogu istungite stenogramme lugenud kui ka saalis toimunut kuulanud ja pean hämmastusega tõdema: vähe sellest, et nendest inimestest, kes täiesti nähtavalt on töövõimetud või puuetega, “sõidetakse teerulliga üle”, väga paljud inimesed ei suuda näha kaugemale nn silmanähtavatest puuetest ning nende silmis on nt siseorganite kahjustusega praegused töövõimetuspensionärid sulaselged simulandid ja tööpõlgurid, sest …. neil on ju käed-jalad otsas, nad liiguvad ilma ratastoolita ja osad suudavad isegi treppidest käia, nad ka näevad jms.

Ja mis kaasneb reformiga?

1.      Kõik (v.a. lootusetud ehk 100% liikumisvõimetud ja 100% õppimisvõimetud vaimse puudega) töövõimetuspensionärid vormistatakse töötuteks ning neile hakkavad kehtima samad seadusesätted nagu terviseprobleemideta töötutele. St enam ei saa nad pensioninatukest vaid hakkavad saama töötutoetust, kaasnevad nö korralised visiidid Töötukassasse (aktiivsusnõue), tööharjutused min. tasu eest, töö vastuvõtmise kohustus jne.

2.      Kui see tulevane töötu teab oma võimeid ning võimalusi ja on kindel, et pakutav töö talle ei sobi (olgu põhjus siis võimetes või nt töö kauguses kodust või koguni selles, et saadav töötasu ei kata tööle mineku ja sealt tuleku kulusid..), aga Töötukassa koolitatud ekspert “teab” ja otsustab, et töö sobib, siis võib töötuks vormistatud invaliid töökohta mitte vastu võtta, ent ….. siis kaotab ta ka töötu toetuse ja kindlustatuse haigekassas (toetust ei saa, arsti vastuvõtule ei saa -> era- ega eriarstile ammugi mitte, sest visiiditasukski pole raha...no ja ega nõnda ju kaua vastu ka ei pea, aga eks ole ammu teada - pole inimest, pole probleemi).

3.      Töövõimetust e töövõimet hindasid seni a) perearstid, b) erialaarstid e spetsialistid, c) VEKi komisjoni arstid. Nüüd hakatakse rakendama meditsiinilist ekspertiisi vaid siis, kui klient ei ole nõus Töötukassa eksperdi hinnanguga ja nõuab otsuse ümberhindamist.

4.      Nn “ühe ukse süsteem” toimib ju praegugi: inimene, kes on läbinud arstikud kontrollid, täidab (vajadusel pensioniameti klienditeenindaja abiga) taotluse ja viib/jätab selle pensioniametisse. Sealt edasi ei pea inimene ise tegema muud, kui ootama otsust (vajalikud protseduurid toimetavad asutused, mis selleks seatud). Samas on “ü-u-s”st välja jäetud liikumispuudeliste inimeste aktiivsusnõudest tingitud invatranspordi küsimus. Selle jaoks peab pöörduma kohalikku omavalitsusse. Kas keegi teab, mitu niisugust liiklusvahendit meie KOVides on või kui palju eraldatakse KOVidele raha selleks, et nad saaksid sellist liiklusvahendit kusagilt rentida?

5.      Nendel praegustel töövõimetuspensionäridel, kellel praeguse pensioni suuruses toetus määratakse (kui see on 230€ või äkki mõni euro rohkemgi) jääb see summa samasugusena püsima pikkadeks aastateks ( kuni alates 2015 a 1. jaanuarist vähenenud töövõimetega inimeste esmakordselt tööturule sisenejate 180€-ne toetus iga-aastase pensionide korrigeerimise x%ga 230€ni jõuab). See aga tähendab seda, et ehkki kaubad kallinevad, maksud tõusevad, ka ravimid muutuvad pidevalt kallimaks, ei jää nende inimeste haigustest tingitud puude ravimitega kompenseerimise võimekuse tase mitte samaks, vaid halveneb pidevalt.

6.      Need osaliselt töövõimetud ja puuetega inimesed, kes praegu töötavad, kuid saavad reformaatorite arvates liiga palju raha, jäetakse pensionist (oih, toetusest ikka) ilma, või hakatakse seda kärpima.

Oletame, et liikumispuudega (või mistahes muu tervisehädaga) kuid helge mõistusega inimene teeb terve inimesega võrdväärset tööd, kuid ta on kohustatud saama mitte kõrgemat töötasu, kui xxx€ (summa, mida reformaatorid on ette näinud). Kui töötasu on “ettenähtust” suurem, siis võetakse osa (või ka kogu summa) invaliidsusest tingitud toetusest ära. Hmm .. sellega tunnistataks invaliid justkui terveks inimeseks? Ja kui ta juhtub siis töö kaotama, algab taas kõik sellest, et inimene peab hakkama tõestama “et ta pole kaamel” ja et ta tegelikult ei ole äkitsi terveks saanud või liikumispuudest (või mistahes muust teviseprobleemist) vabanenud?

Need olid vaid mõned mõtted, mis selle reformi arutlust (küsimusi ja vastuseid ... või pigem küsimusi ja sisulisi vastamata jätmisi) jälgides silma torkasid ja küsimusi tekitasid.

Loodan, täiesti siiralt loodan, et ma olen oma pisikese aruga asjadest valesti aru saanud …….

 

*****************************

 

Ps. siin ei ole mõtet diskussiooni arendama hakata, sest mina ei ole vähimalgi määral seotud otsustajatega ega saa ka nende tehtud valikuid kuidagi mõjutada!

 

See on vaid minu blogi ja minu pisikesed mõtted, mida saan mõne aja pärast taas üle lugeda ja ehk nende osas ka uue ja positiivsema ümberhindamise teha.

 

 

**********************************************************