Juhtus nõnda, et meie perele oligi november tõesti teatrikuu.
Täna käisime vaatamas etendust "Kaitseingel minu õlal"
Kaunis ja väga
tundliku loomuga vallaline noor raamatuillustraator Donna on langenud oma
meesideaali tõttu nii sügavasse depressiooni, et otsustab ennast põhjalikult
täis juua ja sillalt jõkke hüpata. Ta teebki omalt poolt kõik, et see otsus
täide viia, kuid just siis algab müstika, mis kestab peaaegu komöödia viimaste
stseenideni. Pärast lühiajalist teadvusekaotust avastab Donna ennast ühe
noormehe käte vahelt, kes ta elusalt ja tervelt koju toimetab. Ning kui Donna
kurdab oma rasket saatust ja arvab, et tal oleks vaja kaitseinglit, kes teda
kõige halva eest hoiaks, siis teatab noormees, et tema võiks küll Donnale
kaitseingliks olla. Ja tõepoolest – noormehe edasine käitumine, tema teadmised
ja sõnad tõestavad üha enam, et ta sobib tõesti sellesse ametisse... ja mine
tea, äkki ongi... Igatahes viitab kõik sellele ja Donnal ei olegi hetkekski
põhjust kahelda. Muidugi on see alles komöödia algus, aga kaugeme me oma
tutvustusega minna ei saa, kuna siis poleks vaatajal enam huvitav..
Ja algabki detsember, aasta viimane kuu, jõulukuu ....
****
Rakvere keskväljakut ehib sel aastal omapärane jõulupuu.
Loodust säästev, sest need lauajupid oleksid muidu läinud otse katlamajja, nüüd aga saavad veel särada ja kuuse- ning männivaigu lõhna levitada:
Tänavaäärsedki puud on tuledesäras ja jõuluootel:
*********************************************
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar