Tere!
Mind ajendas oma mõtteid kirja panema juba mitmeid kuid kestev olukord, kus meie riigis sõidetakse pidevalt teerulliga üle küll rahva enamuse tahtest, küll neist, kes niigi nõrgemad ja vähem kaitstud ...
Ja nüüd siis minu mõtted:
… Algne töövõimereform ei
kannatanud üldse kriitikat, aga nüüd pidavat asi olema ikka nii-nii hea, et
kohe lausa lust …
Töövõimereform on nüüdseks siis seadusena
vastu võetud ja ootab vaid presidendi kinnitust. Usutavasti ei jää see tulemata
L
Olen nii Riigikogu istungite stenogramme
lugenud kui ka saalis toimunut kuulanud ja pean hämmastusega tõdema: vähe
sellest, et nendest inimestest, kes täiesti nähtavalt on töövõimetud või
puuetega, “sõidetakse teerulliga üle”, väga paljud inimesed ei suuda näha
kaugemale nn silmanähtavatest puuetest ning nende silmis on nt siseorganite
kahjustusega praegused töövõimetuspensionärid sulaselged simulandid ja
tööpõlgurid, sest …. neil on ju käed-jalad otsas, nad liiguvad ilma
ratastoolita ja osad suudavad isegi treppidest käia, nad ka näevad jms.
Ja mis kaasneb reformiga?
1.
Kõik (v.a. lootusetud ehk 100%
liikumisvõimetud ja 100% õppimisvõimetud vaimse puudega) töövõimetuspensionärid
vormistatakse töötuteks ning neile hakkavad kehtima samad seadusesätted nagu
terviseprobleemideta töötutele. St enam ei saa nad pensioninatukest vaid
hakkavad saama töötutoetust, kaasnevad nö korralised visiidid Töötukassasse
(aktiivsusnõue), tööharjutused min. tasu eest, töö vastuvõtmise kohustus jne.
2.
Kui see tulevane töötu teab oma
võimeid ning võimalusi ja on kindel, et pakutav töö talle ei sobi (olgu põhjus
siis võimetes või nt töö kauguses kodust või koguni selles, et saadav töötasu
ei kata tööle mineku ja sealt tuleku kulusid..), aga Töötukassa koolitatud
ekspert “teab” ja otsustab, et töö sobib, siis võib töötuks vormistatud
invaliid töökohta mitte vastu võtta, ent ….. siis kaotab ta ka töötu toetuse ja
kindlustatuse haigekassas (toetust ei saa, arsti vastuvõtule ei saa -> era-
ega eriarstile ammugi mitte, sest visiiditasukski pole raha...no ja ega nõnda ju kaua vastu ka ei pea, aga eks ole ammu teada - pole inimest, pole probleemi).
3.
Töövõimetust e töövõimet
hindasid seni a) perearstid, b) erialaarstid e spetsialistid, c) VEKi komisjoni
arstid. Nüüd hakatakse rakendama meditsiinilist ekspertiisi vaid siis, kui
klient ei ole nõus Töötukassa eksperdi hinnanguga ja nõuab otsuse
ümberhindamist.
4.
Nn “ühe ukse süsteem” toimib ju
praegugi: inimene, kes on läbinud arstikud kontrollid, täidab (vajadusel
pensioniameti klienditeenindaja abiga) taotluse ja viib/jätab selle pensioniametisse.
Sealt edasi ei pea inimene ise tegema muud, kui ootama otsust (vajalikud
protseduurid toimetavad asutused, mis selleks seatud). Samas on “ü-u-s”st välja
jäetud liikumispuudeliste inimeste aktiivsusnõudest tingitud invatranspordi
küsimus. Selle jaoks peab pöörduma kohalikku omavalitsusse. Kas keegi teab,
mitu niisugust liiklusvahendit meie KOVides on või kui palju eraldatakse
KOVidele raha selleks, et nad saaksid sellist liiklusvahendit kusagilt rentida?
5.
Nendel praegustel töövõimetuspensionäridel,
kellel praeguse pensioni suuruses toetus määratakse (kui see on 230€ või äkki
mõni euro rohkemgi) jääb see summa samasugusena püsima pikkadeks aastateks (
kuni alates 2015 a 1. jaanuarist vähenenud töövõimetega inimeste esmakordselt tööturule
sisenejate 180€-ne toetus iga-aastase pensionide korrigeerimise x%ga 230€ni
jõuab). See aga tähendab seda, et ehkki kaubad kallinevad, maksud tõusevad, ka
ravimid muutuvad pidevalt kallimaks, ei jää nende inimeste haigustest tingitud puude ravimitega kompenseerimise võimekuse tase mitte
samaks, vaid halveneb pidevalt.
6.
Need osaliselt töövõimetud ja
puuetega inimesed, kes praegu töötavad, kuid saavad reformaatorite arvates liiga
palju raha, jäetakse pensionist (oih, toetusest ikka) ilma, või hakatakse seda
kärpima.
Oletame, et liikumispuudega (või mistahes muu tervisehädaga)
kuid helge mõistusega inimene teeb terve inimesega võrdväärset tööd, kuid ta on
kohustatud saama mitte kõrgemat töötasu, kui xxx€ (summa, mida reformaatorid on
ette näinud). Kui töötasu on “ettenähtust” suurem, siis võetakse osa (või ka
kogu summa) invaliidsusest tingitud toetusest ära. Hmm .. sellega tunnistataks
invaliid justkui terveks inimeseks? Ja kui ta juhtub siis töö kaotama, algab
taas kõik sellest, et inimene peab hakkama tõestama “et ta pole kaamel” ja et
ta tegelikult ei ole äkitsi terveks saanud või liikumispuudest (või mistahes muust teviseprobleemist) vabanenud?
Need olid vaid mõned mõtted, mis
selle reformi arutlust (küsimusi ja vastuseid ... või pigem küsimusi ja sisulisi vastamata jätmisi) jälgides silma torkasid ja küsimusi tekitasid.
Loodan, täiesti siiralt loodan,
et ma olen oma pisikese aruga asjadest valesti aru saanud …….
*****************************
Ps. siin ei ole mõtet diskussiooni arendama hakata, sest mina ei ole vähimalgi määral seotud otsustajatega ega saa ka nende tehtud valikuid kuidagi mõjutada!
See on vaid minu blogi ja minu pisikesed mõtted, mida saan mõne aja pärast taas üle lugeda ja ehk nende osas ka uue ja positiivsema ümberhindamise teha.
**********************************************************
