Reisipildid ja veidi juttugi.

Sel suvel võtsime taas ette teekonna Leedu kuurortlinna Nidasse. Nüüd siis juba kolmas kord ja ööbiminegi samas kohas, kus eelmisel aastal. Vaid teekond sinna ja tagasi kulges teistsugusel trajektooril, kui eelmistel aastatel.

Esimese peatuse tegime paigas, kuhu oli hing juba ammugi ihanud. Kuna elu on mind pisut pelglikuks teinud tutvuste sõlmimise suhtes, siis ... vot selle pere suhtlemine on nõnda aval ja avatud, et lausa esimestest hetkedest alates tekkis tunne, justkui oleksime tuttavad-sõbrad juba mäletamatutest aegadest. Väga maitsev kohv, mmm-kui-head küpsetised ja lõbus vestlus - aeg kulus kiiresti käest ja vastutahtmist asutasime end taas teele.

Südamesse jäi teadmine, et Viljandimaa elab väga mõnus perekond - Ülle ja Teet.

Taas kord suur tänu kohvi, kookide ja .... kingituse eest!

 

 

Taas mõned tunnid sõitu ja ... jõudsime Daugavpilsi. Vaikne linn, millele ei ole mõju avaldamata jätnud riigikorra muutus (nagu paljudele meiegi linnadele, asulatele, küladele). Ometi oli sealgi positiivsust ja kauneid vaatamisväärsusi: kauneid skulptuure ja toredate istepinkidega allee ning purskkaev, mille ilu ja võlu avaldub eriti õhtusel ajal, mil värviliste tulede vahelduvus tekitas kauni vaatemängu.

 

 

Järgmisel hommikul asusime teele Vilniusse. Osa teest oli üsna vaevaline, sest nii nagu Eestimaalgi, lagunevad teed ka Leedus ning kiirusepiirangud ja kohati kehvad teeolud on paratamatud.

Mõistvat suhtumist aitasid säilitada sel teel ka liiklusmärgid:

 

 

Veidi enne Vilniust põikasime lõõgastuseks ja kaunis suures pargis jalutamiseks Euroopa keskuse parki:

 

 

Vilniusse jõudes oli meil täita üks nö missioon - külastada Vilniuse Mänguasjade Muuseumit. Nimelt olime otsustanud oma polümeersest materjalist valmistatud ja karvastatud mänguasjade kogu kinkida Vilniuse Mänguasjade muuseumile. Kokku 175 lelu.

Niisuguste ja väga paljude muude huvitavate mänguasjadega on mänginud Leedu lapsed.

 

ja...

 





 

Muuseumis kingitus üle antud ja väljapanekuga tutvutud ning kohati lapsepõlve tagasigi mindud (paljud eksponaadid on käega katsumiseks ja mängimiseks), suundusime ööbimispaika ning seejärel nautisime turisti seisust Vilniuse jalakäijate tänaval.

 

 

Järgnevatel päevadel tegime lühemaid ja pikemaid retki Vilniuses ja Vilniuse lähistel:

 

Hakkasime lõpuks jõudma meie reisi kaugeimasse punkti. Enne Nidasse suundumist külastasime Leedu Meremuuseumi Delfinaariumit ja jälgisime delfiinide etendust. See oli tõesti iga piletihinna senti väärt!

 



 

Nida on kuurortlinn ja tundub, et kell käib seal aeglasemalt. Tegevusi jätkub ka "igale maitsele". Kes soovib, võib imetleda kuulsaid düüne või puhata supelrannas.

 

(ujumiskeeld oli sel päeval kõrgete ja tugevate lainete tõttu)

 

 Kellelegi meeldib kindlasti matkata erinevatel radadel või hoopis nautida laevasõitu/ekskursiooni Venemaa piirini.

 

 

Merelt vaadatuna ... Punktiiriga märgitud paigas me "pesitsesime" ja nagu arvatagi võite, oleme väga rahul nii paiga kui ka pererahvaga.

 

 

 

Ehkki kohvikuid ja suviseid söögikohti on tõepoolest piisavalt, võib ju lasta end vahe ka hellitada, eks-ju!

 

Kes soovib, võib laenutada jalgratta või segway ja nautida puhkust sel moel.



 

Külalislahkest Leedust lahkumise järel sõitsime Kolka neemele ja imetlesime paika, kus "kohtuvad kaks merd". Seal on ujumine keelatud ja peetakse hoovuste tõttu suisa eluohtlikuks.

 

Ja siis...

Üks tore muuseum:

 

 

Uudistada on seal muuseumis ja metsa- ning jalutusradadel päris palju. On ka atraktsioonid lastele.

 

Mitme tunni jalutamise järel sõime sealsamas muuseumi juures jäätist ja varustasime end mineraalveega. Kohvi jaoks ja söömiseks oli ilm liialt soe. 

 

Pärnugi võttis meid vastu päikesepaistelise, sooja ja rõõmsana.

Tunnistan ausalt - ma olen vaimustuses jalakäijate tänavatest ja Pärnu Rüütli tänav üllatas meeldivalt veel sellegagi, et ka peatänavalt kõrvale suunduvad väikesed tänavakesed on kaunid ning osalevad linna suvise miljöö kujundamisel.

Nautisime taas vabadust lihtsalt kulgeda ja imetleda nende inimeste tööd, kes tegelevad linna haljastamise ja dekoreerimisega.

Ka kaunis vallikäärus veetsime paar tundi, et tunda endid laisklevate turistidena.

Päevase kohvi ja mineraalvee jõime Teatrikohvikus. Sealseid teenindajaid võib küll kiita!

Õhtustasime Spordibaari terrassil. Sealne teenindus: 5++, aga kui me oleks teadnud, et sealsed praed on nõnda suured nagu nad on, siis oleksime tellinud ühe prae kahepeale. Kukeseene-lihakaste krõbekartulite ja värske salatiga - maitseelamus 5+++ !

 

Kell 21 algas Vallikäärus Ivo Linna Galakontsert ning veidi üle kahe tunni ühe lemmiklaulja

kuulamist  hoidis emotsioonid "laes" veel ka need tunnid, mis kulusid Pärnust Rakveresse sõiduks.

 

**************************